Padui

Рувики-späi
Padui
Padua - Prato della Valle.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
45°24′23″ с. ш. 11°52′40″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1183 до н. э.
Pind
  • 93,03 (9 redukud 2011)[2]
Высота 12[3]
Aigvö UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 210 440 чел. (1 vilukud 2018)[4]
Lugud
Telefonan kod 049
Počtan indeksad 35121–35143
Avtomašinoiden nomeroiden kod PD

Официальный сайт
Fail:Map of comune of Padua (province of Padua, region Veneto, Italy).svg
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Fail:Mappa padova.jpg
Padujan kuz' rajonad.

Padui (ital.: Padova [ˈpaːdova], latin.: Patavium) om lidn da kommun Italijan pohjoižpäivnouzmas, mülüb Venecijan agjaha.

Istorii

Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan territorijal 11.-10. voz'sadaspäi edel meiden erad. Vspäi 226 EME Padui oli ühtnenu Riman tobmudehe. Vl 1405 Padui mülüi Venecijan Tazovaldkundha i kändihe sen openduzkeskuseks. 16. voz'sadan lidnuz om kaičenus hüvin, Riman amfiteatran seiniden jändused oma olmas.

Padui šingotase tegimištzonal 10 km² pindal, se om varatoittud portal i kahtel raudtestancijal, Evropan järed logistine keskuz. Sädas mugažo keramižid tegesid, kaluid porcellanaspäi i čomamahttekstilišpäi, muziksoitoid, juvelirižid tegesid.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Bakkil'jone-jogen (118 km pitte, ital. Bacchiglione) i kanaliden randoil, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brent-jogi (174 km, ital. Brenta) om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Venecijan lahthesai da Venecijhasai om 20 km päivnouzmha.

Eläjad

Vl 2015 eläjiden lugu oli 211 208 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 234 678 eläjad vl 1981. Vl 2006 90,7% eläjid oliba italijalaižed, uskojiden enambuz — Riman katolikad. Vodele 2016 kommunan toižiden rahvahiden pala oli 15,9%, sündnundan ma (enamba 2,5 tuhad rist.): Romanii — 8,8 tuh., Moldov — 4,7 tuh., Nigerii — 2,6 tuh., Kitai — 2,5 tuhad.

Transport

Kundaline transport om avtobusad (40 maršrutad), tramvaid šinal (1 jono, 10 km), privatižed taksid. Elektroraudtejonod ühtenzoittas Venecijan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.

Sebruzlidnad

Irdkosketused