Novoržev

Рувики-späi
Novoržev
Novorzhev asv2018-07 img4.jpg
Герб
Герб

57°02′00″ с. ш. 29°20′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1777

Pind
  • 8
Высота

75

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 3222 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

81143

Počtan indeksad

182440

-
lugeda  diskussii  redaktiruida

Novoržev (Novorževan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

18. voz'sadal amuine eländpunkt nimitihe Aršo-pagast:aks (ven.: погост Аршо). Sirdihe sihe makundan keskust Tarabošsijantaguine-lidnusespäi, kudamb sijazihe 90 km suvhe järven sarel, 12 km nüg. Pustošk-lidnaspäi. Anttihe makundan lidnan statusad vl 1777 i panihe Novoržev:aks vanhan muretud Rževan Pall'az-lidnusen (ven.: Ржева Пустая) nimen mödhe, vanhan lidnusen jändused sijadasoiš mecas 50 km suvhe Podorževk-külänno.

Lidn oli okkupiruidud nacistižen Toižen mail'man sodan aigan, vozil 1941 (17. heinku) — 1944 (29. uhoku). Vspäi 2002 avaitihe monumentad lidnas alusenpanijale Jekaterina II-imperatornaižele.

Novorževan ižandusen päedheotandad oma elektroveimiden pästandan «Elprom»-edheotand (ende «Objektiv»-tegim), leibtegim limonadan pästandanke. Ende argvoitegim radoi mugažo. Turizm šingotase, om äi istorijan mel'heižtahoid i muzejid lidnas da rajonas: pühäpertid, usadibad puištoidenke, jäl'gmäižen sodan muštnikad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase peniden Oršo- (Sur'-jogen oigedpol'ne bassein), Bežanican ülüden pohjoižen pautkenno, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Järved ühtenzoitasoiš kanalal, se jägab lidnad poleti. «PskovVelikije Luki»-avtoten üks' variantoišpäi läbitab lidnad. Matkad Pskovhasai om 105 km lodeheze orhal vai 140 km avtotedme. Lähembaine Opočk-lidn om 54 km suvipäivlaskmha orhal vai 62 km avtotedme.

Novoržev om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 695 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 5 100 eläjad vl 1992. Kaik 3 296 eläjad oli lidnas vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma avaitud lidnas: puine Raštvoiden pühäpert' kaumžomal vspäi 1999 i ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (uz') vspäi 2016.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Lidnankundan pämez' om sen Deputatoiden Nevondkundan ezimez'. Lidnankundan Administracijan pämez' om Eduard Volkov vn 2019 tal'vkuspäi.

Galerei

Homaičendad

Irkosketused



Pskovan agjan lidnad
Dno | Gdov | Nevel' | Novoržev | Novosokol'niki | Opočk | Ostrov | Petseri | Pitalovo | Porhov | Pskov | Pustošk | Sebež | Velikije Luki