Kivač (kaičuztaho)

Рувики-späi
Valdkundaline
londusen
«Kivač»-kaičuztaho
карельск. Kivaččun luonnonpuisto
Kivach Natural monument.png
Категория Rahvahidenkeskeine londuzen kaičuzsebr — Ia (Строгий природный резерват (Государственный природный заповедник))
Pädedod
Pind10 880 gа 
Sündundpäiv11 июня 1931 года 
Olendsija
Страна
RegionKarjalan Valdkund
Läheline lidnKondopog 

zapkivach.ru
Логотип РУВИКИ.Медиа Медиафайлы на Викискладе

Kivač (karj.: Kivaččun luonnonpuisto, suom.: Kivatsun luonnonpuisto, ven.: Кива́ч ) — valdkundaline londusen kaičuztaho, miččen kesktahol om Кivač-vezilanktuz.

Kaičuztaho sijadase Kondopogan rajonas Karjalas.

Istorii

Kivač — om vanh Venäman kaičuztaho, om tehtud 1931 Sovetskijan Sojuzan Tedoakademijanno venälaižen pohjoižen londusen kaičendan da kävutamižen täht. Voinan jäl'ghe da nügüd'-ki paiči londusen kaičendad kaičuztahos völ tehtas tedo-oppindtöd da ekologo-tedotelusen tegod. Sid' kaiken oppidas Karjalan londusižid tahoid. Kaičuztahon pind om 10 930 gektarad. Ümbri kaičuztahod om tehtud kaičuzsija, miččen pind om 6 213 gektarad.

Londuzkuva

Kaičuztahos enamba kazvaba kuzižed mecad da pedaimecad. Kaičuztahos ühtes vezilanktusenke om völ londusine melentartuisija — Sopohskan kangaz, kus oma kaičenus pud, miččiden igä om läz koume polenke voz'sadad. Alandusiš kristalližiden sel'giden keskes oma pened lamba-järved. Kaičuztahon kaikid surembal Padjärvel om äi sarid, miččed el'mestuiba jäžoman sulandan jäl'ghe[1].

Il'mišt

Kaičuztahon il'mišton erigoičuz om siš, miše tal'v sid' om pit'k da vilu, a keza om lühüd. Keskvozne il'man temperatur om — 2,4 °C. Keskmäine aig pakaižita om 104 — 153 päiväd. Keskmäine kazvmusiden vegetacionijan aigan piduz' om 90 päiväd.

Keskvozne sädegiden mär om läz 650 mm. Lumi venub läz 166 (11. kül'mkuspäi — 25. sulakuhusai), erašti 200 päiväd. Vilukun keskmäine temperatur om 11.4 °С, heinkun +15.6 °С. Kevädel da sügüzel sä om vajehtelii. Lumi katab man (ezmäižespäi lumespäi kaikenaigažehesai) läz 26 päiväd. 19.redukud — 12. tal'vkud lumi täuzin katab kaiken man. Konz lumi savodib sulada da sulab täuzin mecas mäneb läz 7 päiväd.

Flor da faun

Kaičuztahos om registriruidud läz 216 lindud, 569 kazvmusid. Kaičuztahon faunas om 47 zivatoiden roduid. Om 3 rodud reptilijoid da 5 rodud mavezieläjid. Sid' vedes kaiken eläb 18 kalarodud. Faunas om enamba taigamecan eläjad, no voib vastata i suvipolen meceläjid: pöudhir', perepel, hahk meckana, korostel', pustel'g, ivolg, terav nenaine löc, da toižid[1].

Kävund

Turistižile oficialižile joikuile om käsktud kävund tetaban Evropas Kivač-vezilanktusenno da toižihe matkoihe[2]. Joga voden kaičuztahos kävub emanba sada tuhad mest [1]. Miše kacta kaičuztahod da Kivač-vezilanktust pidab ostta biletan[3][4]. Kaičuztahos oppidas antropogennijan faktoran, da turizman painastust londusele da vaumitas azjoid, miččed poletas necida painastust[1].

Galerei

Homaičendad

  1. 1 2 3 4 Дежкин В. В. В мире заповедной природы. — М.: Сов. Россия, 1989. — 256 с.: ил. — С. 185.
  2. Посещение. Общая информация. Архивировано из оригинала 23 sügüz'kud 2013 года. // Государственный заповедник Кивач.
  3. Государственный природный заповедник «Кивач» Архивная копия от 16 semendkud 2012 на Wayback Machine [ссылка не работает], архивная копия. Архивировано из оригинала 16 semendkud 2012 года.
  4. Заповедник — это не частная собственность! (недоступная ссылка — история). [ссылка не работает].

Literatur

Tarkendused