Ustje (Kubenansun rajon)

Рувики-späi
Ustje
Вид на дом купца Смолкина со стороны реки.jpg
59°37′57″ с. ш. 39°43′48″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 4176 чел. (2021)[2]
Lugud
Počtan indeksad 161140
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Ustje (ven.: Устье, mugažo Устье-Кубенское i Устье-Кубинское) om Venäman žilo Vologdan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Kubenansun rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Ustjanskoje-küläkundan keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1570 kuti Ustje-torg. Om rajonan keskuseks sen sädandan aigaspäi vl 1929. Vll 1932−2003 Ustje oli lidnanvuiččen žilon statusanke.

Ustje šingotase asfal'tantegimel. Žilon gazifikacii zavodihe vl 2008. 20. voz'sadan augotišes pästtihe stöklad, pilindmaterialid, klejad, argvoid i savičud žilon edheotandoil, eläjad oliba otnus nenihe pramozloihe: venehiden da toižiden astjoiden sauvomine, mectuz, kalanpüdand, kružavan, sapkoiden i padoiden tehmine.

Geografijan andmused

Žilo sijadase rajonan suves, läz Kubenan lanktendan sijad Kubenanjärvhe, jogen oiktal randal päpaloin. Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 45 kilometrad suvhe orhal vai 70 km avtotedme Sokolan kal't. Lähembaine lidn om Sokol (Suhon-raudtestancijanke) 29 kilometrad suvipäivnouzmha orhal vai 36 km avtotedme.

Küläkundan pind om 1143,06 km² (edel 2016. vot oli 178,86 km² Zadnesel'skoje- i Nikol'skoje-küläkundoita). Kaik 89 eländpunktad om siš: Ustje-žilo, viž tošt žilod, 83 küläd (niišpäi 55 oma kezakülikš kaikenaigaižeta ristitištota). Niiden ližaks 20 küläd oli edel vn 2020 kül'mkud, ned oma tühjitadud.

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 4 148 ristitud. Vl 2010 kaik 3 875 ristitud elihe žilos. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 4 534 eläjad vl 1989. Vl 1939 niid oli 3913. Vl 2021 kaik 4 785 ristitud elihe küläkundas (4070 rist. vl 2011, 4023 rist. vl 2015, 5063 rist. vl 2016). Rajonan ristitišton pol' eläb žilos, kaks' koumandest — küläkundas.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[3] oma olmas žilos: Sündun Eläbzdusen (Mikulai-čudonsädajan) päjumalanpert' (om letud vll 1763−1841), nell' jumalanpertid i Mikulai-čudonsädajan časoun'.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused