Sol'ci

Рувики-späi
Sol'ci
000 Soltsy sobor 7.JPG
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
58°07′00″ с. ш. 30°19′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 10,15
Высота 30
Eläjad
Eläjad
  • 8449 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 81655
Počtan indeksad 175040–175042
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Sol'ci (ven.: Сольцы́) om Venäman lidn da lidnankund Uz'lidnan agjan päivlaskmas. Se om Sol'cin rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Uz'lidnan aigkirjas vl 1390, eläjad saiba keitandsolad purtkišpäi. Sol'ci-raudtestancii om «Piter — Vitebsk»-keskustal vspäi 1904. Posad sai lidnan statusad vl 1914. Edel Toist mail'man sodad mineralveziden kurort sijazihe täs.

Lidn oli okkupiruidud Suren sodan aigan (14−16 i 22. heinku 1941 — 21. uhoku 1944). Torgovanoiden erižpertid da laukad oma kaičenus lidnas. Vl 1975 ühtištadihe lähižid eländpunktoid lidnanke.

Sol'ci šingotase elektrotehnižel «Ellips»-tegimel[2] (magnitveimed, transformatorad, drosselid) i sömtegimištol (leibtegim, maidtegim), mugažo turizmal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Šelon'-jogen hural randal tobjimalaz (vanh. ven.: Шалонь, Il'mjärven bassein), 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Surhe Uz'lidnhasai om 72 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 78 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dno (Pskovan agj) 40 km suvipäivlaskmha orhal vai raudtel, 60 km avtol. Bombardiruilendimiden Sol'ci-sodail'mbaz om kahtes kilometras pohjoižhe lidnaspäi.

Jogol'nik- (66 rist. vl 2010) i Dubec- (koume eläjad vl 2010) küläd mülüdas lidnankundha Sol'cin ližaks. Lidnankundan pind — 39,84 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 086 ristitud, lidnankundan — 10 155 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 12 900 eläjad vl 1998. Vl 2017 kaik 8 995 ristitud elihe lidnas i 9 052 ristitud kaikes lidnankundas.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[3] oma olmas lidnas: Illä-endustajan päjumalanpert' (kivine — 1824−1825) i Jumalanmaman Katken puine jumalanpert' (18. voz'sada) oma kaičenus, mugažo kaks' časounäd, vanhuskolaižiden loičendpert' om avaitud.

Vanhan Russan agrotehnižen kolledžan Sol'cin filial[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Uz'lidnan agjan lidnad
Boroviči | Čudovo | Holm | Okulovk | Pen' Višer | Pestovo | Sol'ci | Sur' Uz'lidn | Valdai | Vanh Russ