Boroviči

Рувики-späi
Boroviči
Успенский собор в городе Боровичи.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

58°24′00″ с. ш. 33°55′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 45,41
Высота

90

Aigvö

UTC+3[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 47 883 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

81664

Počtan indeksad

174401, 174403–174409 и 174411

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Boroviči (Uz'lidnan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Borovičin rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1495 Derevan pätinan aigkirjas kuti Borovičin pagast (tora Borovičinno tegihe Ročinman i Pol'šanman sodavägiden keskes. Žilo sai lidnan statusad vl 1770, vedihe jarmankoid kahtišti vodes. Vezite kadoti znamoičendad «Moskv — Piter»-raudten sauvondan jäl'ghe vl 1851. Raudtestancii om sen 30-kilometrižen sarakon lopstancijaks Uglovk-žilospäi, radoi passažiroiden täht vll 1876−2012, nügüd' om vaiše jüguiden täht.

Boroviči šingotase sauvondmaterialiden tegimil (lämoinvastaižed tegesed, savič) sijaližel torhudel, sömtegimištol, tömašintegimel (vulkanizirujad pressad, punümbriradajad tömašinad), uksiden i mebel'fabrikoil, mugažo elektrokomponentoiden tegim i bobaižiden edheotand ratas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Mstan randoil (Surhe Uz'lidnhasai om 155 km päivlaskmha orhal vai 177 km avtotedme. Lähembaine lidn om Okulovk 35 km päivlaskmha orhal vai 40 km avtol.

Boroviči om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 53 690 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaik 50 896 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 69 tuh. eläjid vl 1987.

Ortodoksižen hristanuskondan 17 pühäpertid[2] oma saudud lidnas: Pühän Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert', kuz' jumalanpertid, nell' kodipühäpertid i koume časounäd. Pühän Hengen jumalankodi (16. voz'sadaspäi) udessündutase, ühtennimine päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid oma siš.

Borovičin sauvondindustrijan da ekonomikan tehnikum[3] (ende kaivuzkeramine tehnikum), Borovičin agrotegimištoline tehnikum[4], pedagogine[5] i medicinine[6] kolledžad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Edeline lidnan pämez' (Deputatoiden nevondkundan ezimez') oli Oleg Strigin (Олег Стрыгин) vn 2015 sügüz'kuspäi.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Uz'lidnan agjan lidnad
Boroviči | Sur' Uz'lidn | Valdai | Vanh Russ