Nikolajev (Nikolajevan agj, Ukrain)

Рувики-späi
Nikolajev
ukr.: Миколаїв
Будинок штабу флоту 1796 року 4.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
46°58′30″ с. ш. 31°59′42″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1789
Pind
  • 253
Высота 53
Aigvö UTC+2:00[d], летом UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 470 011 чел. (1 vilukud 2022)
Lugud
Telefonan kod 0512
Počtan indeksad 54000-490
Avtomašinoiden nomeroiden kod BE da НЕ / 15
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Nikolajev vai Mikolajiv (ukr.: Миколаїв [mɪkoˈlɑjiu̯], ven.: Николаев) om lidn Ukrainan suvipalas, merirandanno. Se om Nikolajevan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, valdkundan ühesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländtaho om tehtud vozil 1787−1789 laivansauvomižen keskuseks. Sai lidnan statusan vodel 1790. Lidn oli Venäman imperijan Mustmeren laivišton päsijadusen pit'kän aigan.

Nikolajev om tetab laivansauvomižel, energetižel mašinansauvomižel (gazturbinad), boksitoiden küllästamižen tegimižel, aviakohenduztegimižel, sömtegimižel.

Geografii

Lidn sijadase agjan keskuzpalan päivnouzmas, Ingul-jogen randal, mitte putub Mustmerehe, 53 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sur' eksportine meriport i koume jogiportad radaba lidnas da läz sidä.

Klimat om ven kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +10,3 C°, kezakun-elokun +21..+23 C°, tal'vkun-uhokun 0..−2 C°. Ekstrimaližed temperaturad oma −29 C° i +40 C°. Paneb sadegid 428 mm vodes, 26..50 mm kuidme.

Nikolajev jagase nelläha rajonaha: Zavodskii, Ingulan, Laivoiden i Keskuzline.

Eläjad

Vodel 2011 eläjiden lugu oli 498 748 ristitud, agjan nel'l' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristituiden lugumär oli 523 800 eläjad vodel 1989.

Rahvahad (2017): ukrainalaižed — 84 %, venänikad — 12 %, toižed rahvahad — 4 %.

Kodikel' (2017): ukrainan kel' — 7 %, venän kel' — 63 %, molembad keled — 28 %, toine kel' — 2 %.

Irdkosketused