Nepal

Рувики-späi
Nepalan Federativine Demokratine Tazovaldkund
संघीय लोकतान्त्रिक गणतन्त्र नेपाल
(Sanghija Loktāntrik Ganatantra Nepāl)
 Flag
Flag of Nepal.svg
 Valdkundznam
National Emblem Of Nepal.png
Pälidn Katmandu
Eläjiden lugu (2018) 29,717,587[1] ristitud
Pind 147,181 km²
Nepalan Federativine Demokratine Tazovaldkund संघीय लोकतान्त्रिक गणतन्त्र नेपाल (Sanghija Loktāntrik Ganatantra Nepāl)
Kel' nepalan (nepali)
Valdkundan pämez' Bidhja Devi Bhandari
Päministr Khadga Prasad Šarma Oli
Religii induizm, buddizm
Val'ut nepalan rupii (NPR)
Internet-domen .np
Telefonkod +977
Aigvö UTC+5:45

Nepal (nepali: नेपाल Nepāl), täuz' oficialine nimi — Nepalan Federativine Demokratine Tazovaldkund (nepalan kelel: संघीय लोकतान्त्रिक गणतन्त्र नेपाल Sanghija Loktāntrik Ganatantra Nepāl), om valdkund Suviazijas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Katmandu.

Nepal sijadase kaksiden kaikiš tihedašti elänzoittud maiden keskes mail'mas — Kitain da Indijan keskes.

Nepal om mägima, kaikiš korktemb valdkund mail'mas. Territorijan enamba kaht videndest sijadase korktusil 3000 m ü.m.t. da sen ülemb.

Istorii

Valdkundan aluz om pandud vn 1768 25. päiväl sügüz'kud kuti Nepalan kunigahuz. Vn 2008 28. päiväl semendkud tedištoitihe tazovaldkundan ohjandusen formad Nepalas kunigahusen sijas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1948. Nügüdläine seičemenz' lugul Konstitucii[2] tuli väghe vn 2015 sügüz'kun 20. päiväl Kahtenden Konstitucižen suiman (601 ezitajad) pätandan mödhe. Se kändi Nepalad suril'mvaldkundaks da vajehti pordaigališt vn 2007 Konstitucijad.

Geografijan andmused

Nepalan topografine kart

Valdkund om röunoiš Kitainke pohjoižes (röunan piduz — 1236 km), Indijanke suves (1690 km). Ühthine röunoiden piduz — 2926 km. Nepal om mererandatoi valdkund.

Nepalan reljef om mägikaz täuzin. Korktuz ližadab suvespäi pohjoižhe. Kaikiš korktemb čokkoim om Kančan Kalan, 70 metrad valdmeren pindan päl.

Territorii da sen klimat alajagasoiš vöihe korktusiden mödhe. Om 6 vöd:

  • suves — tropine (korktused 1200 metrhasai). Nece om Gang-jogen alangišton pohjoižpala;
  • sid' subtropine (1200..1900 m);
  • mägiden ven vö (1900..2800 m);
  • vilu vö (3000..4000 m);
  • al'pižed nitud (4000..5200 m);
  • jän zon (5200..7000 m), igähižen lumen zon (7000 metrad da sen ülemba).

Znamasine jogi om Karnal, kaikiš suremb järv om Rar.

Londuseližed pävarad oma gidroenergii, kvarc, mec.

Politine sistem

Fail:Kathmandu-35.JPG
Singha Durbar («Levan pert'kulu») om Nepalan ohjastusen ištundsija Katmandus.

Ohjandusen form om federativine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Parlament valičeb prezidentad kudeks vodeks. Üks' varaprezident om hänele abhu. Parlament valičeb ohjastusen päministrad-ki.

Parlament om kaks'kodine Federaližen parlament. Üläkodi om Rahvahaline suim, mülütab 59 ühtnijad. Alakodi om Ezitajiden kodi 275 ühtnijanke.

Vl 2017 26. kül'mkud i 7. tal'vkud Nepalan valičendad oliba valdkundan parlamentan alakodihe, vn 2018 7. päiväl uhokud — üläkodihe. Vl 2015 redukun 28-29. päivän prezidentan järgvaličendad oliba parlamentas, Bidhja Devi Bhandari sai vägestust (oti 327 änid 549:späi) da kändihe Nepalan ezmäižeks naižeks-prezidentaks. Ohjastusen päministr om Khadga Prasad Šarma Oli vs 2015 redukun 12. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Nepalan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2015 kaik seičeme agjad om valdkundas. Nomeruihe niid ende (agjad nomer 1..7), jäl'gmäine Koši Pradeš-agj sai nimitust vn 2023 keväz'kule.

Edel vn 2015 Konstitucijad Nepalas oli 14 zonad — agjad, alajagatihe niid 75 ümbrikoks. Ühtenzoittihe zonoid vidhe statistižhe regionha: Keskregion, Päivnouzmaine, Päivlaskmaine, Keskpäivlaskmaine, Edahaine Päivlaskmaine.

Eläjad

Nepalas elädas nepalalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 30 986 975 eläjad. Ristitištos vaiše läz 14% oma lidnoiden eläjad, no ližadab heiden palaha kaikuččen voden 3,5 %.

Mamankelen mödhe (2011): nepali — 44,6 %, maithali — 11,7 %, bhodžpuri — 6,0 %, tharu — 5,8 %, tamang — 5,1 %, nevar — 3,2 %, badžika — 3,0 %, magar — 3,0 %, doteli — 3,0 %, avadhi — 1,9 %, limbu — 1,3 %, gurung — 1,2 %, baitadeli — 1,0 %, toižed keled — 6,4 %, märhapanendata — 0,2 %. Kaik om 123 mamankel't valdkundas. Anglijan kel' om opendusen da torguindan levitadud kel'.

Uskondan mödhe (2011): kirantad — 3,1 %, hristanuskojad — 1,4 %, toižed uskojad — 0,6 %, religijan märhapanendata — 0,2 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödheLalitpur (Patan).

Ižanduz

Nepalan päeksport om lang villaspäi (11 %), kourad (8 %); toine eksport — südäiveded (3 %), parfümerii da muil (3 %), čai (2 %), vas'k, alüminii. Indii om päpartnör torguindas (eksportan dai importan läz pol't).

Valdkundan tahoiden galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.