Mujezerskii

Рувики-späi
Mujezerskii
Fail:Muyezerskii01.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
63°56′00″ с. ш. 31°39′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Eläjad
Eläjad
  • 2604 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 81455
Počtan indeksad 186960

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Mujezerskii (ven.: Муезерский, karj.: Mujejärvi, suom.: Mujejärvi / Muujärvi) om Venäman lidnanvuitte žilo Karjalan Tazovaldkundan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Mujezerskijan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Mujezerskijan lidnankundan keskuz da sen üks'jäine eländpunkt.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal kuti Mujezero-külä. Toižen mail'man sodan aigan külä oli muretud. Vl 1962 Päivlaskmaine Karjalan raudte ühtenzoiti küläd Sojärvenke. Vl 1965 žilo Mujezerk-raudtestancijanno sai lidnanvuiččen žilon statusad, nimitihe žilod nügüdläižikš.

Vl 1966 tal'vkun 30. päiväl Mujezerskijan rajonan aluz om pandud, Mujezerskii-žilo kändihe sen administrativižeks keskuseks.

Geografijan andmused

Žilo sijadase rajonan keskuzpalas, enččiden Reboli- da Rugjärv-rajonkeskusiden kesktahos, Mujezerk-jogen hural randal tobjimalaz. Mec ümbärdab žilod. Žilon pen' pala sijadase 15 km päivlaskmha Mui-järven lodehližel randal. Matkad Petroskoihesai om 270 kilometrad suvipäivnouzmha orhal, 375 km raudtedme, 440 km avtotedme. Lähembaine lidn om Kostamukš, 97 km lodeheze orhal.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°.

Tobmuz

Kaik 10 ezitajad mülüdas Lidnankundan Nevondkundha (ven.: Совет поселения). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund)[2].

Lüdmila Barinkova radab lidnankundan pämehen vn 2013 sügüz'kun 8. päivän valičendoiden jäl'ghe. Hänen valdatusiden strok om viž vot.

Eläjad

Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 4 400 eläjad vl 1989. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 4 007 ristitud, vl 2010 — 3 328 ristitud. Rajonan ristitišton kaks' seičemendest eläb žilos.

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Kaiken car'ak»-jumalaižen (ven.: «Всецарица») pühäpert' om žilos.

Ižanduz da transport

Ižandusen sarak oma mecižandusen edheotand.

Sojärv — Kostamukš-raudtekeskust läbitab žilod, Mujezerk-raudtestancii om siš.

Kul'turpert' i rajonan kirjišt ratas žilos. Opendusen aluzkundad oma keskškol da čomamahtoiden lapsidenškol.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused