Lim

Рувики-späi
Lim
isp.: Lima
Lima2017 A.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
Q5898062?
12°03′36″ ю. ш. 77°02′15″ з. д.GЯO
Valdkund
Глава Rafael López Aliaga[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 18. vilukud 1535[2]
Pind
  • 2672,28
Высота 154
Aigvö UTC−5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 9 943 800 чел. (2022)
Lugud
Telefonan kod 51 1
Počtan indeksad 15001

Официальный сайт(isp.)
Lim на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Liman rajonad (oli 49 vl 2007)

Lim (isp., keč. i aimar.: Lima [ˈlima]) om Perun pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Lim-provincijan administrativine keskuz, nece provincii ei mülü nimiččehe regionha.

Perun KSP:n kaks' koumandest tehtas Limas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1535 vilukun 18. päiväl kuti Sjudad-de-los-Reies («Kunigahiden lidn» kätes ispanijan kelespäi). Sid' sijaližed eläjad nimitaškanzihe lidnad Rimak-jogen (isp. Rímac) da sen ümbriolijan tahondan mödhe.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskusen suves, Tünen valdmeren suvipäivnouzmaižel randal, Andiden ezimägištol, 0-500 m korktusil. Lidnan keskuz sijadase 15 kilometras valdmerespäi.

Klimat om tropine neps. Päivesen keskmäine lämuz om +16..+22 C° vodes läbi. Minimaline enzne lämuz om +9 C°. Paneb sadegid 7 mm vodes, necen tagut voib nimitada klimat pehmdaks-ki letetazangišton. Nepsuz om luja, sikš miše vilu valdmerine Gumbol'dtan joksmuz tuleb Antarktikan randoidennopäi räkile sijile, i se kucub paksuid sumegid da pil'vištod. Lujad manrehkaidused oleldas (1687, 1746, 1940 voded).

Lim jagase 7 administrativižeks ümbrikoks. Ümbrikod alajagasoiš 43 rajonaks.

Eläjad

Vl 2015 eläjiden lugu om 8 852 000 ristitud. Perun kaikutte koumanz' ristit eläb Liman lidnaglomeracijas (9,7 mln v 2015).

Ristitišton enambuz oma vaugedverižed (kaks' videndest), mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed, kaks' videndest) da azijalaižed (kümnendez'). Om enamba katoližen jumalankodikundan uskojid.

Transport

Avtobusad da kiruhavtobusad (El Metropolitano) oma kundaližeks transportaks. Vodespäi 2001 metropoliten radab lidnas (vspäi 2012 om 1 jono, 26 stancijad, 34 km raudted).

Kal'jao-port lugese erižeks eländpunktaks, hot' se om ümbärtud Lim-lidnal koumes polespäi. Se om järed kalatezport Suviamerikas. Raudte 535 km pitte oigendase randaspäi kaivuzidennoks, mugažo sidä kävutadas ozutamha turistoile.

Horhe Čavesan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine civiline lendimport (LIM, 23,7 mln passažiroid i 370 tuh. jügutonnoid vl 2018) sijadase 11 km lodeheze lidnan istorižes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan äjihe maihe da AÜV:oiden surihe lidnoihe, Madridha i Londonha, mugažo Perudme.

Irdkosketused



Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre