Kronštadt

Рувики-späi
Kronštadt
Naval Cathedral of St Nicholas in Kronstadt 02.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

59°59′27″ с. ш. 29°46′29″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1703

Pind
  • 19,35
Aigvö

UTC+3:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 44 399 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

812

Počtan indeksad

197760–197762

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Fail:Spb kronshtadt.svg
Kronštadtan sijaduz Piter-regionan kartal (2006)

Kronštadt (ven.: Кронштадт) om Venäman lidn da meriport Piterin lidnan röunoiden südäimes. Se om Kronštadtan rajonan üks'jäine eländpunkt.

Istorii

Baltijan sodamerilaivišton bazaks. Vl 1824 lidn eli läbi sur'vedes, läz kaiked sauvused oliba muretud, i 19. voz'sadal sauvoihe kivišt lidnust, kudamban pertid da seinän jändused oma kaičenus tähäsai. Sauvoihe da udessündutihe äiluguižid fortoid-ki randištol 20. voz'sadan augotišhesai, ned oliba ühtenzoittud raudtel vedamha šlibakoid 1980-nzihe vozihesai.

Toižen mail'man sodan aigan Kronštadt eli blokadas läbi, ei ole anastadud nacistoil. Vspäi 1996 avaitihe lidnad verazmalaižiden täht.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kotlin-saren päivnouzmaižes poles, putkotadud mahusel. Ühtenzoitase avtotel lidnan toižidenke rajonidenke Piterin dambadme.

Kronštadtan klimat sättub meren lämudenke i tulleikahamb mi Piterin keskuzpalas. Heinkun lämuz +18,1 C°, vilukun i uhokun −6 C°.

Eläjad da ižanduz

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 005 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1863 (48,4 tuh. rist.) i vl 1989 (45 053 eläjad). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid om lidnas: Ph. Mikulai-čudonsädajan Meripühäpert' (1903−1913) i Vladimiran Jumalanmaman päjumalanpert' (1875−1879).

Ižandusen päsarakod oma laivoiden kohenduz i sömtegimišt. Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtobusad-žo ajeltas Staraja Derevnä-metrostancijhasai.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused