Kongon Valdkund

Kongon Tazovaldkund
République du Congo
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Brazzavil'
Eläjiden lugu (2018)	5,062,021 ristitud
Pind	342,000 km²
Kel'	francijan
Valdkundan pämez'	Deni Sassu-Ngesso
Päministr	Anatol' Kollinet Makosso
Religii	paganuz
Val'ut	Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen	.cg
Telefonkod	+242
Aigvö	UTC+1

Tarbhaine lehtpol'/levitadud

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Kongon Tazovaldkund (franc.: République du Congo), om ekvatorialine valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brazzavil'.

Istorii

Vozil 1885−1947 nügüdläižen Kongon Tazovaldkundan territorii oli Francijan Ekvatorialižen Afrikan palaks.

Vl 1960 elokun 15. päiväl Kongon Tazovaldkund tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine^[2] oli vn 2015 kül'mkus, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Keled

Valdkundas üks' oficialine kel' om olmas — lingala, kongon (kikongo).

Kongon Tazovaldkundan nimituz nacionaližil kelil:

Republíki ya Kongó (lingala)
Repubilika ya Kongo (kongon kel' )

Geografijan andmused

Fail:Congo Brazzaville Topography.png

Kongon topografine kart.

Kongon Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Keskafrikan Tazovaldkundanke (467 km) pohjoižes, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves (2410 km), Angolanke suvipäivlaskmas (201 km). Ühthine röunoiden piduz — 5504 km. Päivlaskmas om 169 km Atlantižen valdmeren randištod.

Valdkundan territorii om Kvilu-jogiden bassein. Kaikiš korktemb čokkoim om Nabeb-mägi, 1020 m ü.m.t. korktusel.

Klimat om ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine valdkundan suves. Luja nepsuz om kaikes vodes ani. Paneb sadegid 1200..2000 mm vodes. Sulakun keskmäine lämuz om +26 C°, heinkun — +22 C°.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, vas'k, hahktin, cink, uran, raudkivend. Vihmmec katab valdkundan territorijan seičeme kümnendest.

Tobmuz

Kongon Tazovaldkund om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke da dominirujanke partijanke. Valdkundan i ohjastusen pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks (edel 2015 vot — seičemeks), kahtenz' strok om voimusine. Nügüdläine Deni Sassu-Ngesso-prezident ištub radsijal vspäi 1997, hän-žo oli prezidental vll 1979−1992. Sikš ku vajehtihe konstitucijad kahtišti, ka nece om ühtenz' strok, eile seičemenz'. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile.

Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat), se mülütab 72 ühtnijad, valitas heid kuzin kaikuččes agjaspäi niiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), se kogoneb 139 ristituspäi, üksin valičemižümbrikospäi, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Vn 2016 keväz'kun 20. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba, Deni Sassu-Ngesso sai vägestust ezmäižes turas (60,19%). Valitihe parlamentan alakodin ühtnijoid järgkerdan vn 2017 heinkun 16. päiväl. Anatol' Kollinet Makosso radab päministran vn 2021 semendkun 13. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Kongon Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kongon Tazovaldkund jagase 12 agjaks (Puent Nuar-lidn oma agjoikš. Agjad alajagasoiš 86 ümbrikoks, mugažo 6 kommunaks.

Eläjad

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 662 446 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Urbaniziruidud ristitišt om 67% (2018).

Uskondan mödhe (2010): riman protestantad — 19,9%, salütistad — 2,2%, islamanuskojad — 1,6%, kimbanguistad — 1,5%, toižed uskojad — 8,1%, religijatomad — 11,3%.

Kongon Tazovaldkundan järedad lidnad (enamba 800 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Puent Nuar. Neniš lidnoiš eläb valdkundan ristitišton läz pol't.

Ižanduz

Vl 2011 Kongon Tazovaldkundan päeksport oli kakao da kofe, diamantad.

Homaičendad

Irdkosketused

Kongon Valdkund Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Keskafrikan Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Kongon Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 2015 Kongon Tazovaldkundan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[1]

[2]