Karači

Рувики-späi
Karači
urdu: کَراچی
angl.: Karachi
синдхи ڪراچي
Karachi from above.jpg
Герб
Герб
24°52′ с. ш. 67°01′ в. д.GЯO
Valdkund
Адм. центр Gulshan Town[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1729
Pind
  • 3527
Высота 8 ± 1
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 14 910 352 чел. (2017)[2]
Lugud
Telefonan kod 021
Počtan indeksad 74000–75900
Avtomašinoiden nomeroiden kod KA da KC

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Karači (urdu: کراچی Karācī, angl.: Karachi [kəˈraːtʃi]) om kaikiš suremb lidn da port Pakistanan suves. Se om Sind-agjan administrativine keskuz. Lidnan aglomeracii otab seičemenden sijan mail'mas ristitišton lugun mödhe.

Lidn om Pakistanan sodavägiden, pahaazjoiden, tegimišton da torguindan päkeskuz.

Vl 2013 eläjiden lugu oli 23 500 000 ristitud. Lidnan pind — 3 527 km².

Istorii

Ezmäižed žilod lidnan territorijas oma tetabad möhembaižes paleolitassai da mezolitassai. Edel britanižen anastusen vl 1839 Karači oli Kolači:kš — kalanikoiden peneks küläks.

Vozil 1947−1958 Karači oli ripmatoman Pakistanan pälidnaks, sid' sirtihe pälidnad Ravalpindihe.

Geografijan andmused

Karači sijadase Arabijan meren randal, Ind-jogen suhištos.

Klimat om tropine kuiv. Paneb sadegid 217 mm vodes, niišpäi 152 mm heinkus da elokus, no tal'ven heitten om upar', sikš ku lidn om mererandaline.

Administrativine jagand

Nügüdläine administrativine jagand oli vahvištadud vl 2011. Lidn om municipaližen korporacijan ohjandusen al.

Karači jagase 6 ümbrikho (angl.: district). Ümbrikod alajagasoiš 18 rajonaks (tehsil:aks), ned — 178 nevondkundaks. Mugažo kuz' sodaterritorijad sijadasoiš lidnan keskuses, ned ei mülügoi ümbrikho.

Transport

Rahvahidenkeskeine civiline Džinn-lendimport (KHI, 7,2 mln passažiroid 2017−18 finansižel vodel) om kaikiš suremb valdkundas. Se sijadase Karačiš, päivnouzmpolehe lidnan randpolespäi, oigendab reisid Persijan lahten maihe, erasihe toižihe järedoihe lidnoihe (Dakk, Pekin, Toronto, London, Stambul, Kolombo, Bankok), mugažo Pakistanadme. Sen ližaks, om kaks' sodaaeroportad.

Sebruzlidnad

Homaičendad

Irdkosketused