Dimitrovgrad (Venäma)
| Dimitrovgrad | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 54°14′00″ с. ш. 49°35′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1698 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 60 | ||||
| Aigvö | UTC+4:00[d][1] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 84235 | ||||
| Počtan indeksad | 423897 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Dimitrovgrad (ven.: Димитровгра́д, tot.: Мәләкәс, edel 1972. vot oficialine nimi oli Melekess) om Venäman lidn Ul'janovskan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn. Lidnümbrik om alištunu agjan tobmudele oikti.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1698 kuti Čuvašan Melekess-külä (čuv.: Мелеккес ялĕ) Melekess-jogen (ven.: Мелеке́сс) alajoksmusen hural randal. Melekess sai lidnan statusad vl 1926.
Dimitrovgradan ižandusen päsarakod oma atomreaktoriden tedoiduzkeskuz (kuz' atomreaktorad), mašinansauvomine (vagonad-laboratorijad, toine kodvindtehnik i avtomatik raudteiden täht, mašiništ kivivoin da gazan tegimišton täht, avtoagregatoiden tegim AvtoVAZ:an täht), meblin i oluden tehmine, torguind.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Melekess- da Sur' Čeremšan-jogiden lanktendan sijas Kuibiševan vezivaradimhe, seižub 50..100 m ü.m.t. korktusil, keskmäine korktuz om 88 metrad valdmeren pindan päl. Matkad Ul'janovskhasai om 85 km päivlaskmha avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Nurlat (Tatarstan) 81 km päivnouzmha orhal vai 123 km avtotedme, Tol'jatti (Samaran agj) 79 km suvhe orhal vai 105 km avtotedme, Sengilei 61 km suvipäivlaskmha orhal vai 157 km avtotedme.
Dimitrovgrad om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnfartaloiden pind om 40,5 km².
Eläjad
Vl 1926 eläjiden lugu oli 18 tuhad ristituid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe 122 580 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 137 200 eläjad vl 1999.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 70,9%, totarlaižed — 12,3%, čuvašalaižed — 4,9%, mordvinalaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 7,0%.
Ortodoksižen hristanuskondan 14 pühäpertid[3] oma olmas lidnas: Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert' (om letud vll 2004−2007), Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (om saudud vll 1985−1988, ende kafedraline), seičeme jumalanpertid i viž časounäd. Islaman pühäpert' om saudud vodele 1900, eli läbi sures kohenduses vl 2006.
Edeližed lidnan pämehed oma Aleksei Košaev (reduku 2016 — reduku 2018) i Bogdan Pavlenko (eloku 2019 — heinku 2021).
Galerei
- Димитровград, здание администрации - panoramio.jpg
Lidnan tobmuden sauvuz (2007)
- Dimitrovgrad(Russia)Church in Old Town.JPG
Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert', vn 2007 nägu
- Dimitrovgrad Mosque2.jpg
Islaman pühäpert', vn 2012 nägu
- Dimitrovgrad NKC.JPG
Tedon da kul'turan keskuz (2012)
- Dimitrovgrad International64d.JPG
Dimitrovgradan dramteatr A.N. Ostrovskijan nimed (2012)
- Автовокзал - panoramio - Ilya Vassilevsky.jpg
Avtobusstancii vl 2007
Homaičendad
Irdkosketused
- Dimitrovgrad-lidnan Duman oficialine sait (dumadgrad.ru). (ven.)
- Lidnan Administracijan oficialine sait (dimitrovgrad.ru). (ven.)
| Ul'janovskan agjan lidnad | ||
| Bariš | Dimitrovgrad | Inz | Novoul'janovsk | Sengilei | Ul'janovsk | ||