Bonn
| Bonn | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| saks.: Bonn | |||||
| | |||||
|
|||||
| 50°44′02″ с. ш. 7°05′59″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Katja Dörner[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind | |||||
| Высота | 60 ± 1 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d], летом UTC+2:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 0228 | ||||
| Počtan indeksad | 53111–53229 | ||||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | BN | ||||
|
|
|||||
|
Официальный сайт(saks.) Официальный сайт (angl.) |
|||||
|
|
|||||
Bonn (mugažo saksan kelel, saksalaižed virktas [ˈbɔn]) om Saksanman lidn Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanmas, Rurštadtan kaikiš suvemb pala. Vozil 1949−1990 oli Saksanman Federativižen Tazovaldkundan pälidnaks («federaližeks lidnaks»), erased federaližed radnikoičendad sijadasoiš lidnas tähäsai.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 11 edel m.e. rimalaižil kuti Castra Bonnensia-lidnuz. Vspäi 1288 ičeze lidnan nevondkund tegeb ištundoid lidnas. Vozil 1597−1794 Bonn oli Köl'nan arhiepiskopan rezidencijaks. Vspäi 1844 raudte ühtenzoitab lidnad Köl'nanke.
«Deutsche Telekom»- i «Deutsche Post»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Bonnas, mugažo ÜRO:n läz 20 aluzkundad ratas lidnas.
Geografijan andmused
Bonn sijadase valdkundan päivlaskmas, seižub Rein-jogen molembil randoil, 60 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine järed lidn om Köl'n 24 km pohjoižhe.
Bonn jagase 4 lidnümbrikho (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 51 lidnrajonha (saks.: Stadtteil).
Eläjad
Vn 2013 lopus eläjiden lugu oli 311 287 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 327 503 eläjad vn 2011 lopus.
Transport
Tramvaid, avtobusad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks. Ezilidnelektrojonused da U-bahn ühtenzoittas lidnad Köl'nanke, kiruhjonused — Saksanman toižidenke järedoidenke lidnoidenke, Siegburg/Bonn-stancii om saudud «Köl'n — Frankfurt»-jonol. Jogiport om Reinal, kävutase vemha ujuden jüguid, passažirlaivad ühtenzoittas Köl'nanke i Düssel'dorfanke.
Rahvahidenkeskeine civiline «Köl'n Bonn»-lendimport (CGN, 12,3 mln passažiroid vl 2017) sijadase 15 km pohjoižpäivnouzmha Bonnan keskusespäi, tehtas reisid Evropan i Turkanman äjihe lidnoihe tobjimalaz, om čarterreisid Keskmeren kurortoihe.
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (bonn.de). (saks.) (angl.) (fr.) (isp.)
- ↑ archINFORM (нем.) — 1994.
- ↑ https://www.destatis.de/DE/ZahlenFakten/LaenderRegionen/Regionales/Gemeindeverzeichnis/Administrativ/Aktuell/05Staedte.html
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal) — Federal Statistical Office.
- ↑ Gemeindeverzeichnis (4. Quartal 2022) (нем.) — DESTATIS, 2023.