Avstralii (kontinent)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Avstralii (latin.: australis-sanaspäi «suvine») om kontinent, mülüb Man kuivha Valdmerimad-palaha.
Ühthižed andmused
Kontinentan pind — 7,66 millionad km² (kuivman viž procentad), randanpird om 35 877 km (sarita). Piduz om 3200 km pohjoižespäi suvhe i nell' tuhad kilometrid päivnouzmaspäi päivlaskmha.
Eläjiden lugu — 23,1 mln ristituid (2015). Rahvahan keskmäine tiheduz om koume ristitud nellikkilometras. Kaikiš surembad lidnad (millionnikad): Sidnei, Mel'burn, Brisben, Pert, Adelaid.
Se om kaikiš penemb kontinent, alištub kuivaigoile enamba kaiked. Nece kontinent om üks'jäine, kudambal vaiše üks' valdkund om olmas — ühtennimine Tasmanii suvipäivnouzmas i Uz' Gvinei pohjoižes, molembad seištas ühthižel Avstraližel platformal kontinentanke, i erasti lugetas niid ünäižeks kontinentaks.
Geografijan andmused
Tasmanan meri om suvipäivnouzmas. Timoran i Arafuran mered, Karpentarii-laht).
Tazangištod oma enambuses. Kaikiš korktemb čokkoim om Koscüško-mägi kontinentan suvipäivnouzmas, 2228 m ü.m.t.. Sur' Zaborkrif vedase läz kaht tuhad kilometrid pidust' kontinentan pohjoižpäivnouzmašt randad.
Klimatižed vöd oma subekvatorialine pohjoižes, tropine keskuzpalas, subtropine päivnouzmas da suves, ven päivnouzman mägipautkil i suvipäivnouzmas.
Flor i živatišt
Kontinentan flor om erazvuitte, kazmusiden erikoiden 12 tuhaspäi ühesa tuhad oma endemikad. Živatišt om gollemb erikoil, tetas imetaiživatoiden 235 erikoid, linduiden — 720, ujelijoiden — 420 i amfibijoiden 120 erikod.
Homaičendad
 |
Avstralii (kontinent) Vikiaitas |
| Man kuivad palad da kontinentad | ||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||
