Zal'cburg
| Zal'cburg | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| saks.: Salzburg | |||||
| | |||||
|
|||||
| 47°48′00″ с. ш. 13°02′42″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Harald Preuner[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 424 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d], летом UTC+2:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 0662 | ||||
| Počtan indeksad | 5020, 5023, 5026, 5061, 5071, 5081 da 5082 | ||||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | S | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт(saks.) | |||||
|
|
|||||
|
|
|||||
Zal'cburg (saks.: Salzburg [ˈzalt͡sbʊɐ̯k], sen bavarijan pagin: Soizburg «sollidnuz») om lidn Avstrijan lodehes. Se om Zal'cburg-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 700 Rupert-episkopal-pühämehel. Hän pani kahten jumalankodin alusid, ned kändihe tuleban aigan lidnan südäitukuks: Pühän Petran benediktine abbatuz (mez'jumalankodi) i Nonnberg-naižjumalankodi. Vl 739 panihe lidnad episkopan rezidencijaks, se oli hristanuskondan missioneroiden radmižen keskusen al'pižes regionas 8. voz'sadan lopuspäi. Nimitihe lidnan keitandsolan äiluguižiden löudmižsijiden tagut ümbristoš siš-žo aigaspäi.
Zal'cburg šingotase korktoiden tehnologijoiden edheotandoil (avtomatizacii, programholitusen sädand), telekommunikacižeks keskuseks, mul'timedijan industrijal, sömtegimištol (mineralveded, olud). Manipulätoroiden Palfinger-tegii i iknoiden da uksiden MACO-furnituran kompanii saudihe iceze päfateroid lidnas. Jomiden Red Bull GmbH-koncernan päfater sijadase ezilidnas. Zal'cburgan rengaz radab avto- i motovoibuižiden täht päivnouzmha lidnaspäi vspäi 1968. Londuseližen gazan «Haidah»-varažom (2,8 mlrd m³) om kahtenz' surtte Keskuzevropas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase federacijanman pohjoižes, 424 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ven-pälidnhasai om 300 km päivnouzmha, Münhenhasai om 145 km päivlaskmha, Saksanman röunhasai om viž kilometrad.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°, kezakun-elokun +18..19 C°, tal'vkun-uhokun −1..+1 C°. Paneb sadegid 1120 mm vodes, enamba semendkus-elokus (130..172 mm kus), vähemba tal'vkus (47 mm) i uhokus (39 mm).
Eläjad
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 145 367 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kaik nell' universitetad ratas lidnas.
Irdkosketused
| Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
| Alaavstrii (Sankt Pöl'ten) | Burgenland (Aizenštadt) | Forarl'berg (Bregenc) | Karintii (Klagenfurt) | Štirii (Grac) | Zal'cburg (Zal'cburg) | Tirol' (Insbruk) | Ven | Üläavstrii (Linc) | ||