Surinam
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Paramaribo |
| Eläjiden lugu (2018) | 597,927[1] ristitud |
| Pind | 163,820 km² |
| |
| Kel' | alaman |
| Valdkundan pämez' | Čan Santohi |
| Päministr | hän-žo |
| Religii | hristanuskond, induizm, islam |
| Val'ut | surinaman dollar (SRD) |
| Internet-domen | .sr |
| Telefonkod | +597 |
| Aigvö | UTC−3 |
Surinam (sranan-tongo: Ripoliku Sranan), om valdkund Suviamerikan pohjoižpäivnouzmas. Ende, Alamaiden avtonomijan aigan, nimi oli Alamaiden Gvian. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Paramaribo.
Etimologii
Valdkundan nimituz voi sünduda indejižes «Surinen»-sanaspäi. Se oli sijaližiden aravakankel'židen taino-indejalaižiden ičenimituz evropalaižiden ezmäižen tulendan aigan[2].
Istorii
Vn 1975 25. päiväl kül'mkud Surinam tedištoiti ripmatomudes Alamaišpäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (alam.: Grondwet van Suriname) oli olmas vspäi 1975, toižed oliba voziden 1981 i 1982. Nügüdläine nellänz' lugul Konstitucii[3][4] om vahvištadud vn 1987 30. päiväl sügüz'kud, se om väges vn 1992 kohendusidenke.
Geografijan andmused
Surinam om mavaldkundröunoiš Francijan Gviananke päivnouzmas (510 km) da Brazilijanke suves (597 km). Ühthine röun kuivmadme — 1707 km. Surinaman pohjoižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randanpird — 386 km).
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Julianan-mägi, 1230 m valdmeren pindan pälBrokopondo-vezivaradim om man pohjoižpäivnouzmas, letihe sidä varatoitmaha energijal alüminijantegimid.
Ekvatorialine klimat om räk da neps. Relätivine nepsuz om 80..90%, lämuz — +26 C° ± 2..5 C° kaiken voden aigan.
Londuseližed pävarad oma kaolin.
Politine sistem
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (Dezi Bauterse radoi prezidentaks vn 2010 elokuspäi vn 2020 heinkuhusai, ende hän oli nece man diktatoran pit'kan aigan. Parlamentan ühtnijad valitas varaprezidentad mugažo videks vodeks, no äniden polel. Ministrištos om 16 ministrad.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (Čan Santohi, hän om valitud akklamacijal al'ternativižetomil valičendoil vn 2020 13. päiväl heinkud, radab prezidentaks heinkun 16. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Surinaman administrativiž-territorialine jagand.
Surinam jagase 10 ümbrikoks (alam.: district), ned alajagasoiš 62 eländtahoze (alam.: ressort).
Eläjad
Surinamas elädas surinamalaižed. Valdkundan ristitišt oli 541 638 eläjad[6] vl 2012. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Ristituiden enamba ühesad kümnendest eläb man pohjoižes, läz atlantišt mererandpol't.
Augotižlibundan mödhe (2012): indijalaižed — 27,4%, afrikalaižed — 21,7%, kreolad (evropalaiž-afrikalaižed) — 15,7%, javalaižed — 13,7%, segoitadud augotižlibundanke — 13,4%, toiženke augotižlibundanke — 7,6%, augotižlibundan ozutandata — 0,5%.
Uskondan mödhe (2012): protestantad — 23,6%, vinti-uskondan polenpidajad — 1,8%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 1,7%, religijatomad — 7,5%, märhapanendata — 3,3%.
Surinaman toižed järedad lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vl 2012[7], surembaspäi penembha): Lelidorp, Uz' Nikkeri. Kaks' eläjad koumespäi oma lidnalaižed (2020).
Ižanduz
Surinaman päeksport om alüminii, kivivoi, kuld, pu, kala, ris, bananad.
Homaičendad
- ↑ Surinaman ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Suriname. //The New Encyclopædia Britannica, Vol. 5. Edition 15. Encyclopaedia Britannica, 2002. Lp. 547. (angl.)
- ↑ Surinaman Konstitucijan tekst Vikiaitas. (alam.)
- ↑ Surinaman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Julianan mägi, Surinam. — Peakbagger.com. (angl.)
- ↑ Census statistieken 2012 (Vn 2012 rahvahanlugemižen statistik). — Statistics-suriname.org. (alam.)
- ↑ Surinaman ristitišton lugud. — World-gazetteer.com. (angl.)
Irdkosketused
- Surinaman Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait (president.gov.sr). (alam.)
- Surinaman Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait (gov.sr). (alam.)
- Surinaman Tazovaldkundan Nacionaližen Suiman sait (dna.sr). (alam.)
 |
Surinam Vikiaitas |
| Suviamerikan valdkundad | ||
| Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel | ||
