Ret'khein
| Ret'khein | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Barbaréa W.T.Aiton, nom. cons. (1812) | ||||||||||||
|
Ret'khein (Kapustižed-sugukundan heim. Kogoneb läz 22 erikospäi, mülütab kaks'voččid i äivoččid heinäsižid kazmusid.
Leviganduz
Erikoiden augotižlibundan tahod oma Evropas, Azijas, Pohjoižamerikas. Om invazivižeks kazmuseks Avstralijas (kaks' erikod). Barbarea verna-erik om ottud kul'turha Anglijas 17. voz'sadal kuti heinän purde salatoihe.
Ümbrikirjutand
Kazmusen lehtesed oma muzavihandad. Änikod oma pakuižed nellänke äniklehtesenke. Änikused oma tophanvuiččed, kogotas äi änikoid tobjimalaz. Änikod kändasoiš pauguikš semnidenke küpsnemižes.
Ret'kheiniš om glikozidoiden erazvuiččid toižendoid. Erased erikod mülütadas saponinoid, ka ned oma travijad gavedile.
Valitud erikod
- Barbarea alpicola — Al'pine ret'khein
- Barbarea americana — Amerikaine ret'khein
- Barbarea balcana — Balkanine ret'khein
- Barbarea sicula — Siciline ret'khein
- Barbarea taiwaniana — Taivanine ret'khein
- Barbarea vulgaris — Järgeline ret'khein, tipine erik