Port Morsbi
| Port Morsbi | |||
 | |||
| |||
| Valdkund | |||
|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv |
1873 | ||
| Pind |
| ||
| Высота |
35 ± 1 | ||
| Aigvö | |||
| Ekonomik | |||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
| ||
| Lugud | |||
| Kod ISO 3166-2 |
PG-NCD | ||
| Počtan indeksad |
111 | ||
| - | |||
|
| |||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||
Port Morsbi (Keskuzagjan administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1873 ühtennimižen merikaran randal. Vl 1964 universitet om saudud siš, sid' lidn kändihe Avstralijan territorijan kul'turižeks keskuseks. Vn 1975 sügüz'kul valdkund sai ripmatomut, i panihe Port Morsbid pälidnaks.
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundan suves, Uz' Gvinei-saren suvipäivnouzmaižel randal, 35 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om tropižen savannan kaks'sezonine, subekvatorialižen meren klimatan röunal. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +10 C° i +36 C°. Paneb sadegid 899 mm vodes, vähemba kezakus-redukus (12..22 mm kus), se om valdkundan üks' kaikiš kuivambiš tahoišpäi. Relätivine nepsuz om korged vodes läbi (75..82 %).
Kut Nacionaline pälidnan ümbrik Port Morsbi jagase ühesaks territorialižeks rajonaks ičeze administracijoidenke.
Eläjad
Vn 2011 Papuan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 364 125 ristitud. Läz 600 tuhad eläjid om ezilidnoidenke.
Eläjiden 60 % oma protestantad, 30 % — animizman polenpidajad.
Irdkosketused
 |
Port Morsbi Vikiaitas |
| Valdmerimaiden pälidnad | ||
| Apia | Funafuti | Honiar | Kanber | Madžuro | Ngerulmud | Nukualof | Palikir | Port Morsbi | Port Vil | Suv | Suvitarav | Vellington | ||