Madžuro

Madžuro
Флаг
7°05′30″ с. ш. 171°22′49″ в. д.
Valdkund	Maršalan Sared
Istorii da geografii
Pind	9,7
Высота	3
Eläjad
Eläjad	30 000 чел. (2008)
Lugud
Kod ISO 3166-2	MH-MAJ
Fail:Map-Marshall-Majuro.PNG
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Fail:Majuro Satellite.PNG

Madžuro-atollan nägu Man kaimdajaspäi (2000)

Madžuro (marš.: Mājro [mʲæzʲ(ɛ͡ʌ)rˠɤ͡oo̯], angl.: Majuro [ˈmædʒəroʊ]) om Maršalan Sariden pälidn da municipalitet, kaikiš suremb lidn da meriport, üläopendusen keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Germanijan torguindpostaks vl 1884. Vll 1920−1945 oli Japonijan imperijan territorijal, sid' AÜV:oiden territorijal. Sai pälidnan statusad valdkundan ripmatomuden aigaspäi vl 1986.

Madžuro šingotase kalanpüdandan i turizman portal, lendimportal, kokosvoin samižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, ühtennimižel atollal, koume metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, kogoneb 64 sarespäi. Ristitišton tobj pala eläb koumel sarel atollan päivnouzmas: Delap, Ulig (angl.: Uliga), Džarrit. Azjaline i turistine keskuz om Ulig. Ohjastusen aluzkundad oma saudud Delap-sarel. Lagunan pind — 295 km².

Klimat om tropižiden vihmmecoiden. Kaikenaigaine tullei puhub paksus meren päl, no taifunad oleldas harvoin. Kun keskmäine lämuz om +27,7..+28,1 C°. Ekstremumad oma +20 C° i +36 C°. Paneb sadegid 3334 mm vodes, enamba sügüz'kus-kül'mkus (320..350 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (194..220 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 77..82 % röunoiš.

Eläjad

Vl 2008 lidnan eläjiden lugu oli 30 tuhad ristituid, valdkundan kaks' videndest.

Homaičendad