Pü
Pü | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Königštain-lidnan «Opel'»-zooparkas, Gessen, Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Tetrastes bonasia (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
|
Pü (Püd-heimho. Lugetas 11 alaerikod.
Leviganduz
Elädas kaikedme Evrazijadme sen meczonas da taigas. Pü pidase mecan südäimes, ei lähemba mi 200..300 metrad mecanröunaspäi. Ei navedi harvoid mecoid i mecpuištoid, otab parembaks segoitadud mecoid.
Linduiden par pidase ičeze tarhad, tal'vdub siš-žo. Ku sada püd, ka sen erik ei tule sihe tarhaze hätken. Eläb edahan ristitun pertišpäi, pölgästunuded äkkiližikš lindud voidas kadotada ičeze poigaižid, i ned pölištudas.
Ümbrikirjutand
Höunhišt om kirjav (mustad, rusttad, burad, vauktad šoidud), no severziš-se metroiš näguse hahkan monohromižikš. Vedadas 500 grammad da sen vähemba, eskai täuz'kaznuded eričud oma penemba äjan, mi Fazanižed-sugukundan toižed erikod. Lind händanke om 35..37 sm pitte, suugiden maihutuzkeskust — 48..54 sm. Ižačun veduz oleleb 327..580 g, emäčun 306..560 g, laihtub tal'ven mändes. Elonmahtuz om tedran pojav. Vedab elon man pindal, tal'vel eläb pun oksil vai lumes. Pün hibj om vaumitud hüvin tal'veks, no lind mokičese kovan pakaižen i sötken vajaguden tagut.
Söte om erazvuitte voz'aigoidme, otab sömäks marjoid, penid gavedid (kuzimurahaižed), käbuiden semnid, kedran pähkmid, erasiden kazmusiden lehtesid i änikoid.
Kävutand
Lind om sportmectusen objektaks lihaze-delikatesha näht. 1970-nzihe vozihesai riktud pü oli Venäman eksportan palaks.
Kodikoičese pahoin[1]. Voib kazvatada pün poigaižid stajas, no se koverikaz rad sättub populäcijan üdessündutamižen täht vaiše.
Homaičendad
Pü Vikiaitas |