Oza
Oza om ristitun olend, kudamb sättub ičeze olendan arvoimižiden kaikiš surembale südäitäudundale, elon täudusele i hamakahudele, ičeze ristitun znamoičendan elohopanendale.
Nened disciplinad tedoitas ozan fenomenad: fiziologii, sociologii, ekonomine teorii, mugažo religii.
Ozan problem oli antižen Nikomahan etik-tös kuti «hengen töhišt täudes hüvädtegendas». Hüvädtegend oli se, mi vedab ozannoks.
Fiziologii
Ozan fiziologii om muga nimitadud «ozan eiforijan i ihastusen lühüdaigaližid olemižid päpaloin. Serotoninan regulärine eritand i otand neironihe sätas ozan tagamad i pit'kaigaližen küllästamižen mujandad enamba kaiked. Dofamin om serotoninha sidodud gormon i neiromediator, se om südäimine himine faktor i päaivoiden «arvlahjsisteman» palaks.
Nened faktorad abutadas kaita ristitun endokrinižen i nervsisteman oiktad radod: terveh elonlad, regulärine fizine aktivižuz, täuz' i balansiruidud sömine, besedoičend toižidenke ristituidenke.
Ozha sidodud vepsän muštatišed
Erased muštatišed oma ottud «Mi meles, se i keles»-kogodusespäi.[1]
- Igä elämata, oza tedmata.
- Kaikuččel kozal om ičeze oza.
- Laps' sündub, hänen oza-ki sündub.
- Neiččen ezmäine oza — čoma roža.
- Oza — ocalaz.
- Oza ei magada.
- Oza ei ole havad, ougale ed ota.
- Oza kuti haragan peza. (hudr, illüzorine)
- Ozad kädehe ed ota.
- Ozad lepkehe ed omble (Ed omble lepkehe tütrele ozad).
- Ozavale elo tuleb piluiš-ki läbi, a onetomal lähteb uksiš.
- Ozavale kaik om hüvä.
- Ozavale (mehele) kukoi-ki munib(, a ozatomale i kana ei muni).
- Rahvahal om oza, a minai ozaine.
- Ristitun näged, a ozad ed näge.
- Sinun oza völ kätkes magadab.
- Tedaižin, miše ozad ei ole, ka surman vastha mänižin.
Kacu mugažo
- Ozan rahvahidenkeskeine indeks
Homaičendad
- ↑ Mi meles, se i keles. Vepsläižed muštatišed (ladii om O. J. Žukova). — Petroskoi: «Periodika», 2018. — 96 lp. — Lpp. 31−33. ISBN 978-5-88170-307-3 (veps.) (ven.)
Oza Vikiaitas |