Veber Maks
| Veber Maks | |
|---|---|
| saks.: Max Weber | |
| Maks Veber vl 1894 | |
| Nimi: | saks.: Maximilian Carl Emil Weber |
| Sündundpäiv | 21. sulakud 1864[1][2][…] |
| Sündundsija: | |
| Kolendpäiv: | 14. kezakud 1920[3][1][…] (56 лет) |
| Kolendsija: | |
| Valdkund | |
| Professijad: | jurist, majandusteadlane, sotsioloog, filosof, antropoloog, advokaat, õppejõud, muusikateadlane, politik, istorik |
| Tat | Max Weber[d] |
| Mam | Helene Weber[d] |
| Супруга | Marianne Weber[d] |
Maks Veber (saks.: Max Weber), täuz' nimi om Maksimilian Karl Emil' Veber (saks.: Maximilian Carl Emil Weber; sünd. 21. sulaku 1864, Erfurt-lidn, Prussii — kol. 14. kezaku 1920, Münhen, Germanijan imperii) oli saksalaine filosof, sociolog, istorik, jurist da ekonomist.
Lugetas tedomest sociologijan ühteks alusenpanijoišpäi ühtes Emil' Dürkgeimanke i Karl Marksanke. Veberan tedomel'hetartusen päobjekt oli ristitkundan vajehtusen processad, sen päličmänend veroližes toižendaspäi nügüd'aigaižele: racionalizacii i sekulärizacii. Opponirui Marksan istorižen materializman koncepcijad i ozuti, miše religijan kul'turine paineg om tärged el'gendamha Päivnouzmman kapitalizman ižanduzformad.
Biografii
Veber openuškanzi Geidel'bergan universitetas vl 1882, voden saldatusen jäl'ghe openui Berlinan universitetas i sai juristan arvod. Jätkusti opendust siš, vl 1889 sai juridižen tedodoktoran arvod. Maks nai vl 1893, Marianna Veber (neiččel Šnitger, 1870−1954) oli hänen ak, mugažo tedomez', par ei voind sündutada lapsid i ei olend heid.
Maks Veber radoi universitetan opendajan Berlinas, Fraiburgas i Geidel'bergas vhesai 1899, sid' läžui psihologižikš tatan surman jäl'ghe — rideganzi tatanke, i Maks Veber-vanhemb koli kahtes kus. Tedomez' tervehtihe i oli otnus tedoradmižhe, vl 1907 sai elod jäl'gusen mödhe.
Ezmäižen mail'man sodan aigan Veber oli armijan varaoficeran, organizui läžundkodid Geidel'bergas. Vl 1919 ühtni Veimaran konstitucijan sädamižhe. Tedomez' tartutihe ispanižel grippal i koli pnevmonijaspäi.
Valitud tedotöd
- «Protestantine etik i kapitalizman heng» (saks.: Die protestantische Ethik und der «Geist» des Kapitalismus, 1904−1905)
- «Kitain religii: Konfucijanizm i daosizm» (Konfuzianismus und Taoismus, 1915)
- «Indijan religii: Induizman i buddizman sociologii» (Hinduismus und Buddhismus, 1916)
- «Amuine judaizm» (Das antike Judentum, 1917−1919, ezm. pästand 1921, om vaumitud Marianna-akal)
- «Politik kucmuseks i professijaks» (Politik als Beruf, 1919)
- «Ižanduz i ristitkund» (Wirtschaft und Gesellschaft, ezm. pästand 1922, om vaumitud Marianna-akal) (magnum opus — elon päine tö)
- «Ühthine ekonomine istorii» (Wirtschaftsgeschichte, ezm. pästand 1923)
- «Valdkundan sociologii» (Staatssoziologie, ezm. pästand 1956)
Homaičendad
- ↑ 1 2 Max Weber // Encyclopædia Britannica (англ.)
- ↑ Max Weber // Babelio (фр.) — 2007.
- ↑ 1 2 3 Вебер Макс // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
| Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
- Sündnuded 21. sulakud
- Sündnuded vodel 1864
- Sündnuded Prussijha
- Kolnuded 14. kezakud
- Kolnuded vodel 1920
- Personalijad kirjamišton mödhe
- Sociologad
- Saksanman filosofad
- Saksanman istorikad
- Saksanman juristad
- Ekonomistad
- Saksanman tedomehed
- Filosofad kirjamišton mödhe
- Istorikad kirjamišton mödhe
- Juristad kirjamišton mödhe
- Tedomehed kirjamišton mödhe
- Sündnuded Erfurtha
- Kolnuded Münhenas