Lao-czi

Lao-czi
kit.: 老子
Lao-czin kivine skul'ptur, sijadase pohjoižhe Cüan'čžou-lidnaspäi, Fuczän'-agj, Kitai
Sündundpäiv	VI век до н. э.
Sündundsija:	Chu riik[d], Western Zhou[d]
Kolendpäiv:	V век до н. э.
Kolendsija:	Hiina[d]
Valdkund	Zhou dünastia[d]
Professijad:	filosof, arhivaar, kirjutai
Tat	Li Jing[d]
Mam	Xiāntiān Empress[d]
Lapsed	Q22813524?
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Lao-czi (kit.: 老子, pin'jin': Lǎo Zǐ; sünd. 604. voz' EME, Čžou-valdkund — kol. 5. voz'sada EME, sigä-žo) oli Amuižen Kitain filosof. Daosizman klassine filosofine «Dao De Czin»-traktat om sätud hänel, ezimeletaden. Traktat om kirjutadud Čžou-valdkundan pälidnas i starinoičeb kaluiden da azjoiden ten polhe amuižkitajan kelel äiznamaižil sanoil.

Mez' radoi Čžou-dinastijan imperatoran tanhan arhivariusal i kirjištmeheks elon tobmad palad. Märičese tedoliteraturas kut daosizman alusenpanii, hot' nügüd'aigaine istorine tedo paneb heilündan alle filosofan istorižut. Lao-czi i Konfucii vastsihe vl 517 EME legendan mödhe. Daosizman školoiden päpala kumardelese Lao-czile, lugeb händast ühteks Koumes Pühäspäi, toižin sanoin jumalaks. Filosofan jumaloičend zavodihe koumandel voz'sadal EME. Tan-dinastijan imperatorad (618−907) lugihe Lao-czid ičeze ezitataks, letihe pühäpertid hänen oiktastuseks i andoihe korktoid arvoid.

Lao-czin filosofijan keskuzmel' om kahten augun meletuz — Dao i De, agnosticizman elementoidenke. Mirun šingotez tegese ezikuviden i principiden mödhe, ei sa märhapanda niid sel'ktas, no voib nimitada, ozutesikš, «Dao:ks». Daon oletusen parahim mahtuz om tahtotoman, spontanižen aktivižusen princip («u-vei»). De om universaline vägi, Mail'man garmonijan käskuz.

Todusen polhe

• «Sanutud kulheze toduz heitab olda mugoman, sikš miše kadoti eziaugušt sidod todesižusen kuronke».
• «Tedai ei pagiže, pagižii ei teda».

Lao-czin melen mödhe, ristit sab todusen el'gendust ičeze joudutamižen kal't kaikes kelastusespäi, i mistine maht lopib realižusen ecindoid. Filosof oli mistikan polenpidajan nügüdläižes el'genduses.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.