Kolkat
| Kolkat | |
|---|---|
| beng.: কলকাতা | |
 | |
| 22°34′22″ с. ш. 88°21′50″ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Глава | Q4935088? |
| Istorii da geografii | |
| Pind |
|
| Высота | 9 |
| Aigvö | UTC+05:30[d] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod | 33 |
| Počtan indeksad | 700001 |
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | WB-01, WB-02, WB-03, WB-04, WB-05, WB-06, WB-07, WB-08, WB-09 da WB-10 |
|
|
|
| Официальный сайт | |
.svg) |
|
| Fail:Kolkata Street Map.svg | |
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |
Kolkat (beng.: কলকাতা, hindi: कोलकता, angl.: Kolkata; edel 2001. vot oficialine nimi oli Kal'kutt, angl.: Calcutta) om lidn Gang-jogen suhištos, Indijan päivnouzmas. Se om Päivlaskmaine Bengalii-štatan pälidn.
Suren Kolkat-lidnan pind om kahtenz' Indijas (Mumbain jäl'ghe) — 1886 km², ristitišt om nellänz' Indijas (Mumbain, Delin da Bangaloran jäl'ghe). Lidnan ristitišt om 4 486 679 ristitud (2011) (7nz' sija), lidnaglomeracijas — 14 112 536[3] (2011, koumanz' sija Indijas).
Kolkat oli kaiken Britanižen Indijan pälidn ani 1911. vodhesai, siš päliči nügüd' se om järed politikan openduz-, tedo- da kul'turkeskuz. Toižes polespäi, lidnas om problemoid-ki: gollüz, il'man redustoitand da tüpad teiden likumižes.
Geografii
Kolkat sijadase 1,5..9 metrad korktusil meren pindan päl. Matk merhesai (Indižen valdmeren Bengalijan laht) om 148 kilometrad. Lidnan päpala om Hugli-jogen (Gangan jogensarak) päivnouzmaižel randal, sokahiš maiš. Pidi äi voz'kümnid adaptiruimha ned mad elon täht.
Kolkatan mahuz om allüvialine, kaiken Indan da Gangan tazangišton kartte. Nelländesižen eran sagedmad kogotas savid, mudad da letet. Ned oma kahten savišoidun keskes, alembaine kudambišpäi otab 250..650 metrad süvüt, i ülembaine — 10..40 metrad. Lidn da sen ümbrišt oma manrehkaidusen varuližusen zon.
Tropine klimat, voden keskmäine lämuz om +26,3 C°. Sadegiden tobj pala (vodes 1781 mm) tose suvipäivlaskmaižil mussonil.
Transport
Kolkatan kundaline transport mülütab metropolitenad, ezilidnaižid raudteid, avtobusoid da tramvaid. Raudten rengaz ümbärdab lidn.
Kolkatan metro om ezmäine Indijas, saudud NSTÜ:n tehnižel abul, sen avaiduz oli vl 1984. Siš om üks'jäine jono suvespäi pohjoižhesai pidust' Hugli-joged, piduz 22,3 km. Völ severz'-se jonoid saudas vai projektiruidas.
Lidnas om avtobusmaršrutoiden šingotadud sistem. Üks'jäine Indijan lidn tramvaijonoiden sistemanke. Ei täudu teid Kolkatas, se om äiluguižiden tüpiden sü.
Rahvahidenkeskeine Netadži Subhas Čandran nimed lendimport sijadase läz 17 km Kolkatan keskuselpäi Dum-Dum-ezilidnas, se tegeb taholižid reisid-ki.
Kolkat om Päivnouzmaižen Indijan kaikiš järedamb port. Sihe azjaha kacmata, miše meri (Bengalijan laht) om edahan portalpäi, valdmerilaivil om voimuz ujumha sihepäi.
Kul'tur
Kolkat oli da om-ki bengalijan literaturan tarbhaine keskuz. Kaikiš tetabamb indine kirjutai Rabindranat Tagor, äjad toižed kirjutajad-ki, eliba da radoiba täs, Kolkatas. Üks' kaikiš surembiš mail'man kirjjarmankoišpäi (angl.: Kolkata Book Fair) mäneb tobjimalaz kirjoiden prezentacijan tehmaha, ei mömha niid. Kolkat om bengalijan čomamahton da muzikan tarbhaine keskuz. Vl 1943 ezmäine pirdajiden ühtnend oli tehtud Indijas, sen nimi oli «Kal'kuttan jouk».