Faradei Maikl

Faradei Maikl
Faradei Maikl
	angl.: Michael Faraday
	; Maikl Faradein portret (pirdi Genri Pikersgill läz 1826, gravirui Džon Kokran)
Sündundpäiv	22. sügüz'kud 1791[…]
Sündundsija:	Newington Butts[d], London Borough of Southwark[d];
Kolendpäiv:	25. elokud 1867[…] (75 лет)
Kolendsija:	London, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d];
Valdkund	Sur' Britanii;
Professijad:	fizikanmez', himik, leiutaja, kirjutai
Tat	James Faraday[d]
Mam	Margaret Hastwell[d]
Супруга	Sarah Barnard[d]
Pauklahjad da premijad	Londoni Kuningliku Seltsi liige[d] Royal medal[d] (1846) Rumfordi medal[d] (1846) Albert Medal[d] (1866) Bakerian Lecture[d] (1857, 1851, 1849, 1832, 1829) Fellow of the American Academy of Arts and Sciences[d]
Allekirjutuz
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Maikl Faradei (angl.: Michael Faraday ['fæ.rəˌdeɪ]; sünd. 22. sügüz'ku 1791, Njuington Batts-külä (nüg. Sur' London), Anglii, Sur' Britanii — kol. 25. eloku 1867, Hempton-Kort-erižpert', Anglii, Sur' Britanii) oli anglijalaine fizikantedomez'-londusentedoidai, himik da melestegii.

Tedosädamine

Mez' sauvoi elektrolikutimen ezmäižen modelin (1821), sid'päi eciškanzihe sen modelin otandoid kävutamižhe. Avaiži elektromagnitižen indukcijan nägusen (1831), se kävutase nügüd' kaikel sijal tehmaha elektrust. Faradein toižed avaidused: joksusen ezmäine transformator, elektrojoksusen himine tegend, elektrolizan ohjandimed, magnitkendan valatoituz elektrolämoihe, diamagnetizm da paramagnetizm. Nened tärtused vasttas Faradein tedotöiš ezmäižen kerdan mail'mas: ion, katod, anod, elektrolit, dielektrik.

Faradei om opendusen elektromagnitižes kendas alusenpanii, kudambad Džeims Maksvell šingoti matematižikš. Endusti elektromagnitižid lainhid. Vajehti Njutonan «loithotegend»-tärtust fizižen kendan modelil, sädi melel ičekeskentegijoid substancijanke «vägipirdoid» avaruden rattematomas ümbrištos.

Aiglehtesiden 450 kirjutusen ližaks, Faradei pästi 5 kirjad vozil 1827−1861.

Mušt

Oma nimitadud Faradein muštho:

elektromülün märičendühtnik — farad
elektrižen täutken märičendühtnik elektrohimijas — faradei
Kudmaižen krater (Faradei) i avaitud vl 1990 37582-asteroid Marsan i Jupiteran keskes (Faradei).

Homaičendad

↑ ¹ ² Гершун А. Л. Фарадей, Михаил (рус.) // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1902. — Т. XXXV. — С. 299—301.
↑ ¹ ² MacTutor History of Mathematics archive
↑ group of authors Faraday, Michael (англ.) // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York City, Cambridge: University Press, 1911.
↑ Oxford Dictionary of National Biography (англ.) / C. Matthew — Oxford: OUP, 2004.
↑ ¹ ² ³ J. T-l. Faraday, Michael (DNB00) (англ.) // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. Lee — London: Smith, Elder & Co., 1885. — Vol. 18. — P. 190—202.
↑ www.accademiadellescienze.it (итал.)
↑ de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

[_5805ed6a2a1b0685-1] ¹ ² Гершун А. Л. Фарадей, Михаил (рус.) // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1902. — Т. XXXV. — С. 299—301.

[_baf548b809c352be-2] ¹ ² MacTutor History of Mathematics archive

[_ea19ba66cdde274a-3] group of authors Faraday, Michael (англ.) // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York City, Cambridge: University Press, 1911.

[_ac283a9f5f65a42a-4] Oxford Dictionary of National Biography (англ.) / C. Matthew — Oxford: OUP, 2004.

[_6bd627a5374308fb-5] ¹ ² ³ J. T-l. Faraday, Michael (DNB00) (англ.) // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. Lee — London: Smith, Elder & Co., 1885. — Vol. 18. — P. 190—202.

[_2bd0b3fae4070c72-6] www.accademiadellescienze.it (итал.)

[_a9a07f31b0261ec2-7] de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.

[1]

[2]

[5]

[3]

[6]

[7]

[4]