Antal'j
| Antal'j | |
|---|---|
| turk.: Antalya | |
 | |
| 36°54′29″ с. ш. 30°41′44″ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Глава | Muhittin Böcek[d] |
| Istorii da geografii | |
| Pind |
|
| Высота | 30 ± 1 |
| Aigvö | UTC+3[d] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod | 0242 |
| Počtan indeksad | 07000–07999 |
|
|
|
| Официальный сайт(turk.) | |
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |
Antal'j (turk.: Antalya [anˈtalja]) om lidn da meriport Turkanman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antal'jan agjan administrativine keskuz.
Istorii
Agjan territorii om elänzoittud amuižiš aigoišpäi. Eländpunktan aluz om pandud Pergaman car'kundan Attala II-carin käskön mödhe Attaleia-nimitusenke (amuižgrek.: Ἀττάλεια) vl 159 EME. Vl 133 meiden erad rimalaižed anastiba lidnad, se oli Adrian-imperatoran tal'veližeks rezidencijaks. Lidn mülüi Rimalaižhe imperijha, sid' Vizantijha. Sur' manrehkaiduz vei lidnad lanktushe 8. voz'sadal.
Turkad anastiba regionad 12.-13. voz'sadal, islam vajehti hristanuskondad lidnas. Mülüi Osmanan imperijha vspäi 1423, nimitusen nügüdläine variant om olmas siš-žo aigaspäi. Antal'j oli znamasižeks meriportaks Keskaigan, orjiden torguz radoi. Vll 1919−1921 lidn oli okkupiruidud italijalaižil pordaigaližešti. Kändihe Turkanman kaikiš surembaks turizman keskuseks 20. voz'sadan lopus.
Antal'j šingotase turizmal i sidodud sihe torguindal, meriportal, tekstilin i nahkan tegimištol. Maižanduz om olmas lidnas ümbri amussai. Nened aigtegod oleldas lidnas: «Kuldaine apel'sin»-kinofestival', Rahvahidenkeskeine letekuvapatshiden festival', Rahvahaližed borcuindan voibuižed voiš, futbol- i gandbolvändod, teatraližed lavastused.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Keskmeren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ankarhasai om 386 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 484 km avtotedme.
Klimat om subtropine Keskmeren. Tavran mäged kaitas viluspäi. Relätivine nepsuz vajehtase 55..65 procentad röunoiš vodes läbi. Hala i lumi oma harvad lujas. Kül'bendsezon vedase semendkun keskespäi kül'mkun augotižhesai. Voden keskmäine lämuz om +17 C°. Paneb sadegid 1120 mm vodes, niišpäi vaiše 52 mm semendkus-sügüz'kus.
Antal'j-lidn jagase videks nimitadud rajonaks.
Eläjad
Vl 2010 lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 1 001 318 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', otab agjan pol't. Lidnan ühthine ristitišt om läz 2 millionad kezaaigan, turistoiden tulendan tagut. Kaks' universitetad.
Avtobusad, tramvaid, kiruhtramvaid da maršruttaksid-dolmušad oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sur'. Raudted ei ole. Rahvahidenkeskeine civiline Antal'j-lendimport (AYT, 35,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe (Venäman, Saksanman i Suren Britanijan lidnad päpaloin) i Lähižen Päivnouzmman lidnoihe, reisiden enambuz oma sezonižed i čarterad.
Edeline lidnan pämez' om Menderes Türel, hän radoi vll 2014−2019.