Antal'j
| Antal'j | |
| turk.: Antalya | |
| Fail:Antalya city.jpg | |
| Valdkund | |
|---|---|
| Глава | |
| Istorii da geografii | |
| Pind |
|
| Высота |
30 ± 1 |
| Aigvö | |
| Ekonomik | |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod |
0242 |
| Počtan indeksad |
07000–07999 |
| - | |
|
| |
|
Официальный сайт(turk.) | |
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |
Antal'j (Antal'jan agjan administrativine keskuz.
Istorii
Agjan territorii om elänzoittud amuižiš aigoišpäi. Eländpunktan aluz om pandud Pergaman car'kundan Attala II-carin käskön mödhe Attaleia-nimitusenke (rimalaižed anastiba lidnad, se oli Adrian-imperatoran tal'veližeks rezidencijaks. Lidn mülüi Rimalaižhe imperijha, sid' Vizantijha. Sur' manrehkaiduz vei lidnad lanktushe 8. voz'sadal.
Turkad anastiba regionad 12.-13. voz'sadal, islam vajehti hristanuskondad lidnas. Mülüi Osmanan imperijha vspäi 1423, nimitusen nügüdläine variant om olmas siš-žo aigaspäi. Antal'j oli znamasižeks meriportaks Keskaigan, orjiden torguz radoi. Vll 1919−1921 lidn oli okkupiruidud italijalaižil pordaigaližešti. Kändihe Turkanman kaikiš surembaks turizman keskuseks 20. voz'sadan lopus.
Antal'j šingotase turizmal i sidodud sihe torguindal, meriportal, tekstilin i nahkan tegimištol. Maižanduz om olmas lidnas ümbri amussai. Nened aigtegod oleldas lidnas: «Kuldaine apel'sin»-kinofestival', Rahvahidenkeskeine letekuvapatshiden festival', Rahvahaližed borcuindan voibuižed voiš, futbol- i gandbolvändod, teatraližed lavastused.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Keskmeren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ankarhasai om 386 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 484 km avtotedme.
Klimat om subtropine Keskmeren. Tavran mäged kaitas viluspäi. Relätivine nepsuz vajehtase 55..65 procentad röunoiš vodes läbi. Hala i lumi oma harvad lujas. Kül'bendsezon vedase semendkun keskespäi kül'mkun augotižhesai. Voden keskmäine lämuz om +17 C°. Paneb sadegid 1120 mm vodes, niišpäi vaiše 52 mm semendkus-sügüz'kus.
Antal'j-lidn jagase videks nimitadud rajonaks.
Eläjad
Vl 2010 lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 1 001 318 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', otab agjan pol't. Lidnan ühthine ristitišt om läz 2 millionad kezaaigan, turistoiden tulendan tagut. Kaks' universitetad.
Avtobusad, tramvaid, kiruhtramvaid da maršruttaksid-dolmušad oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sur'. Raudted ei ole. Rahvahidenkeskeine civiline Antal'j-lendimport (AYT, 35,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe (Venäman, Saksanman i Suren Britanijan lidnad päpaloin) i Lähižen Päivnouzmman lidnoihe, reisiden enambuz oma sezonižed i čarterad.
Edeline lidnan pämez' om Menderes Türel, hän radoi vll 2014−2019.
Homaičendad
Irdkosketused
 |
Antal'j Vikiaitas |