Turkmenbaši

Turkmenbaši
turkmen.: Türkmenbaşy
40°01′00″ с. ш. 52°58′00″ в. д.
Valdkund	Turkmenistan
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1869
Высота	27
Aigvö	UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad	▲70 962 чел. (2009)
Lugud
Počtan indeksad	745000
Avtomašinoiden nomeroiden kod	BN
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Turkmenbaši (turkmen.: Türkmenbaşy) om lidn da meriport Turkmenistanan päivlaskmas. Mülüb Balkanabatan agjaha.

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti Venäman imperijan armijan Krasnovodsk-lidnuz. Raudte ühtenzoiti portad Keskuzazijan järedoidenke lidnoidenke 20. voz'sadan augotišes. Nevondkundaližen aigan lidn oli Krasnovodskan agjan administrativižeks keskuseks, agj oli olmas vll 1939−1947, 1952−1955, 1973−1988. Udesnimitihe lidnad vl 1993 Saparmurat Nijazov-prezidentan toižen nimen mödhe.

Turkmenbaši šingotase kivivoin ümbriradmižen tegimiden kompleksal (benzin, tehnižed void, polipropilen), rahvahidenkeskeižel meriportal i Avaz-merikurortal (turkmen.: Awaza).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kaspijan meren päivnouzmaižel randal, 27 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ašgabathasai om 520 km päivnouzmha orhal vai 580 km avtotel. Ehtatim ühtenzoitab Bakunke päivlaskmas (Azerbaidžan, 306 km).

Klimat om subtropine kuiv letetazangišton, kezal om räk. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, ekstremumad oma −21 C° i +45 C°. Paneb sadegid 126 mm vodes, vähemba kezakus-sügüz'kus (15 mm pordos). Meriveden lämuz ülitab +20 C° semendkus-redukus.

Turkmenbaši jagase kahteks etrapaks.

Eläjad

Vl 2010 eläjiden lugu oli 73 803 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahidenkeskeine civiline Turkmenbaši-lidnan lendimport (KRW / UTAK) radab Avazan etrapas 12 km lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid Turkmenistanadme i Stambulha. Ei ole passažirtrafikan statistikad, no lendimport voib pästta 800 passažirad čashu. Jügureisad ühtenzoittas Suvipäivlaskmašt Azijad Evropanke i Kavkazan pälidnoidenke.

Sebruzlidnad

• Latvii Jurmal, Latvii (2013)