Toronto

Toronto
angl.: City of Toronto
Fail:Toronto Montage 2020.jpg
Флаг[d] Герб[d]
43°40′13″ с. ш. 79°23′12″ з. д.
Valdkund	Kanad
Глава	John Tory[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1750
Pind	630,21
Высота	76 ± 1
Aigvö	EDT[d] и UTC−5:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲2 731 571 чел. (2016)
Lugud
Telefonan kod	416, 647 и 437
Počtan indeksad	M
-
Официальный сайт(angl.)
Fail:Toronto Location.png
Fail:Location map Canada Toronto.png
lugeda • diskussii • redaktiruida

Fail:Canada Toronto Wards location map.svg

Lidnan 44 valičendümbrikod vll 2000−2018

Toronto (mugažo Ontario-agjan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud anglijalaižil vl 1793 Üläkanadan agjan pälidnaks. Edel 1834 vot sen nimi oli Jork. Vl 1837 Toronto oli rahvahantorokan keskuseks Üläkanadan agjas. Vn 1998 vilukus ühtištuihe metropolitenižen territorijan kuz' lidnad i niiden ohjandaikundoid, kaik ned oma Toronto-lidnan rajonad: Vanh Toronto, Nort-Jork, Ist-Jork, Jork, Skarboro i Etobiko.

Toronto om Kanadan ižandusen kaikiš järedamb keskuz ičeze ezilidnoidenke, sen paloin rahaazjoiden da fil'miden tehmižen keskuz.

Geografijan andmused

Fail:Toronto map.svg

Toronton rajonad, ezilidnad i lendimportad

Lidn om saudud Ontario-järven pohjoižel randal. Pind om 630,21 km², sidä kesken puištod ottas 80 km². Toronton keskuz seižub 76 metrad keskmäižel korktusel ülemb valdmeren pindad.

Klimat om kontinentaline neps. Heinkun keskmäine lämuz om +22 C°, vilukun — −4 C°. Paneb sadegid 835 mm vodes, kuidme tazomäras, sidä kesken lunt 121,5 sm vodes.

Toronto jagase 140 lidnanlaptaks (angl. neighbourhood), ned ühtetas 36 administrativižhe ümbrikho (C01-C15, E01-E11, W01-W10).

Eläjad

Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 615 060 ristitud. Läz 6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (Sur' Toronto, 2011) 5 905,71 km² pindal, sidä kesken Mississog- (korporacijoiden päfateroiden keskuz), Brempton- da Ošav-lidnad mülüdas aglomeracijha.

Religijan mödhe (2011): hristanuskojad — 54,1%, religijatomad i ateistad — 24,2%, islamanuskojad — 8,2%, induistad — 5,6%, judaizman uskojad — 3,8%, buddistad — 2,7%, sikhad — 0,8%, toižed uskojad — 0,6%.

Transport

Avtobusad, tramvaid, velosipediden kortoman verk da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1954 metro radab lidnas (vl 2019 om 4 jonod, 75 stancijad, 77 km raudted).

Nell' lendimportad om lidnas da sen ezilidnoiš, sidä kesken kaks' rahvahidenkeskešt. Rahvahidenkeskeine civiline «Toronto Pirson»-lendimport (YYZ, 49,5 mln passažiroid vl 2018) om kaikiš suremb, se sijadase 27 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi Mississog-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid äjihe verhiže maihe kaiked mail'madme, mugažo Kanadadme. Toine rahvahidenkeskeine om Bišopan Billin nimel nimitadud lendimport (YTZ, 2,8 mln passažiroid vl 2017), se sijadase suvipäivlaskmha läz lidnan keskust Ontario-järven saril, sišpäi tehtas reisid AÜV:oiden da Kanadan lähižihe maihe.

Kaks' pen't portad sijadasoiš lidnas, ned oma olmas turistoiden da jüguiden täht.

Lidnan ühthine 360°-nägu «CN Tower»-TV-čuhundusespäi.

Üläopendusen aluzkundad

• Toronton universitet (angl.: University Of Toronto),
• Jorkan universitet (York University),
• Raiersonan universitet (Ryerson University),
• Džordž-Braun-kolledž (George Brown College),
• Hamber-kolledž (Humber College),
• Seneka-kolledž (Seneca College),
• Sentennial-kolledž (Centennial College),
• Šeridan-kolledž (Sheridan College),
• Ontarion čomamahtoiden da dizainan kolledž (Ontario College of Art & Design),
• da toižed.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (toronto.ca, City of Toronto). (angl.)

	Kanadan provincijad da territorijad i niiden administrativižed keskused
	Provincijad	Al'bert (Britanine Kolumbii (Viktorii) | Eduard-princan Sar' (Šarlottaun) | Kvebek (Kvebek-lidn) | Manitob (Nju Bransujik (Frederikton) | Saskačevan (Redžain) | Njufaundlend da Labrador (Sent Džons) | Ontario (Toronto) | Uz' Šotlandii (Galifaks)
	Territorijad	Jukon (Lodehližed territorijad (Jellounaif) | Nunavut (Ikaluit)