Tom'

Tom'
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta) Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones) Kund: Rozänikoižed (Rosales) Sugukund: Rozanvuiččed (Rosaceae) Heim: Slivpu (Prunus) Erik: Tom'
Latinankel'ne nimi
Prúnus pádus L., 1753
Areal
Image
Eziauguine leviganduz ✖ Izoliruidud populäcii
Sistematik Vikierikoiš Kuvad Vikiaitas ITIS 24798 NCBI 97307

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tom' (slivpu Pojogen randaspäi», sinonim Padus avium) om penzaz. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundan Višn'-alaheimho (Cerasus).

Leviganduz

Eziauguine areal om venos vönes. Kazvatadas dekorativižeks i medenkandajaks kazmuseks.

Navedib nepsad, kazvatelišt mahust lähiženke gruntvedenke. Kazvab jogiden randoil, jogirandal'žiš mecoiš i penzhištos, mecanröunoidme, letkil, lagedištol. Sädab tomžomid (tomištoid).

Ümbrikirjutand

Pu vai penzaz oleskeleb 0,6..10 m kortte. Änikoičeb semendkus-kezakus, änikoiden haju om luja. Plodud-tomičaižed küpsnedas heinkus-elokus. Äikerdoičese vegetativižikš tobjimalaz.

Kävutand

Varhapandas zell'torhudeks tomišt kor't aigaližel kevädel, änikoid semendkus, lehtesid, küpsid ploduid-tomičuid (latin.: Fructus Padi) heinkus-sügüz'kus. Ottas kor't nahkoiden dubindsubstancijaks, südäinpud — materialaks sädamha küläižandusen tomesižid tegesid.

Lehtesed i plodud kogotas morijoid glikozidoid erasiden imetaiživatoiden täht.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.