Tükalinsk

Рувики-späi
Tükalinsk
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
55°52′00″ с. ш. 72°12′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1759
Высота 115
Aigvö UTC+6:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 9894 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 38 176
Počtan indeksad 646330
Znam lidnan röunal vl 2022

Tükalinsk (ven.: Тюкали́нск) om Venäman lidn da lidnankund Omskan agjan päivlaskmas. Se om Tükalinskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti počtstancii. Vspäi 1763 se oli Tükal-slabadaks (ven.: слобода Тюкала) Sibirin traktal, anttihe nimed jogen mödhe. Vl 1823 slabad' sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. 20. voz'sadan augotišespäi lidn kadoti endišt znamoičendad Transsibirižen raudten sauvondanke, raudte mäneb sada kilometrad suvhe i läbitab Omskad.

Tükalinskan edheotandad mülüdas sömtegimištho (leibtegim i voisagudkombinat). Mugažo šingotadas sapropelin ümbriradmine i turizman infrastruktur.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Išiman tazangišton päivnouzmas, Tükalk-jogen randal (ven.: Тюкалка / Тюкала 44 km pitte, Irtišan hurapol'ne bassein), 115 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Jogi läbitab Razliv-järved lidnan südäimes. Matkad Omskan röunhasai om 124 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Nazivajevsk 75 km suvipäivlaskmha avtotedme.

Tükalinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vl 1913 lidnan ristitišt oli 8 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 11 275 ristitud, koume seičemendest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb ristitišton lugu oli 12 600 eläjad vozil 1998−2000. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 10 326 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Johann-endustajan Sündundpäivän jumalanpert'[2] (kivine om saudud vl 1982) om olmas lidnas. Stroican jumalanpertin sauvuz om kaičenus, no lämoipalonvastaine palakund radab siš.

Tükalinskan professionaline kolledž[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad

Irdkosketused


Omskan agjan lidnad
Isil'kul' | Kalačinsk | Nazivajevsk | Omsk | Tar | Tükalinsk