Tän'-šanine kuz'
| Tän'-šanine kuz' | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||||
| Picea schrenkiana subsp. tianschanica (Rupr.) Bykov, 1950 | ||||||||||||||||
|
Tän'-šanine kuz' (Tän'-Šan'-mägiden endemik.
Leviganduz
Londuseline levigandmižavaruz om Šrenkan kuzen arealan suvipäivlaskm, Almatin zavodiden, Kazahstanan suvipäivnouzmas i Kirgizstanas.
Kazvab mecoikš mägiden pautkil 1300..3600 m ü.m.t. Šrenkan kuzenke.
Ümbrikirjutand
Pud sadas 60 metrhasai kortte, tüven diametr oleleb kaks' metrad. Eläb 250..350 vot keskmäras.
Kor' om koričman mujun. Kron om cilindranvuitte vai kaidan piramidan formal. Jur'sistem kazvab mas pindanno. Om jakkar'jurid[1], sötmižjuriden erineden ned kärautas kovan alusen alle (sur' kivi, kall'on iškend) i pid'oiteldas pud püštoiktas olendas. Kavagen neglad kazdas radialižikš, oma oigetud edehepäi, niiden poikpol'ne leiktuz om rombine.
Käbud kazdas 10..60-voččes igäspäi, rippub kazvandan arvoimižišpäi. Cilindranvuiččed käbud oma vihandan vai ruskedsinižen mujun, 6..11 sm pitte, 2,5..3,5 sm diametral. Kuz' äikerdoičese niiden semnil, oleskeldas küpsad sügüz'kus-redukus, tullei levitab niid.
Kävutand
Tän'-šanine kuz' om arvokahan pumaterialan purde. Ottas sidä sauvomižes kaičemha pertid manrehkaidusid vaste, letas pühäpertid. Hätkeližed seibhad tuldas. Pun südäin om torhuz bumagan tehmižes. Kor' voib olda dubindsubstancijoiden purtkeks.
Ištutadas puištoihe dekorativižeks kazmuseks.
Homaičendad
 |
Tän'-šanine kuz' Vikiaitas |