Smit Adam

	Smit Adam
	angl.: Adam Smith
	; Adam Smitan portret (tundmatoi pirdai «The Muir portrait»-allekirjutesenke, läz 1800)
Sündundpäiv	1723
Sündundsija:	Kirkcaldy[d], Fife[d], Šotlandii, Suurbritannia kuningriik[d];
Kolendpäiv:	1790[…] (67 лет)
Kolendsija:	Edinburg, Šotlandii, Suurbritannia kuningriik[d];
Valdkund	Suurbritannia kuningriik[d];
Professijad:	majandusteadlane, non-fiction writer, filosof, kirjutai, õppejõud, French moralist
Tat	неизвестно
Mam	Margaret Douglas[d]
Pauklahjad da premijad	Londoni Kuningliku Seltsi liige1767) Fellow of the Royal Society of Arts1783)
Allekirjutuz
	diskussii • redaktiruida

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Adam Smit (Kerkoldi-lidn, Sur' Britanii — kol. 17. heinku 1790, politine ekonomii) üks' alusenpanijoišpäi.

Biografii

Adam Smit openui Glazgon universitetas (vspäi 1737), sid' Oksfordan Balliol-kolledžas (1740−1746). Oli ranu anglijalaižen literaturan da londuseližen oiktusen opendajan Edinburgan universitetas (1748−1751), sid' oli pandud logikan professoran Glazgon universitetha (1751−1763), radoi sen rektoran elon lopus (1787−1789).

Tedoradmine

Smit kirjuti znamasižid tedotöid, kaikiš tetabad oma «Moral'mujandoiden teorii» (1759, kudenz' pästand 1790, angl. The Theory of Moral Sentiments) da «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš» (1767−1776, vižpalaine, videnz' pästand 1789, angl. An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations). Adam Smitan «torgusen nägumatoi käzi»-virkand tegihe paksus kävutadud aforizmaks: hot' edheotajad napridas egoistižikš sada ližad täutten kulutajiden tarbhaižusid, ka todesižikš se vedab kaikid änikoičendale.

Adam Smit oli tundmusiš elänuzidenke Glazgos Devid Jumanke (filosof), Džozef Blekanke (edelmatkai himijas), Džeims Uattanke (melestegii-mehanikantedomez'), Robert Foulisanke (pästandkodin pämez', dizainer), pagiži šotlandijalaižidenke edheotajidenke, kudambad ühtniba Anglijan torguindha kaiked mail'madme ühtenzoittud britanižen kunigahusen sädandan jäl'ghe vspäi 1707.

Personaline elo

Filosof eli naimatoman, jäi lapsetoman, navedi šotlandišt kul'turad.

Homaičendad

↑ Adam Smith // Internet Speculative Fiction Database (англ.) — 1995.
↑ Adam Smith // Babelio (фр.) — 2007.
↑ ¹ ² ³ ⁴ Смит Адам // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
↑ ¹ ² Lundy D. R. The Peerage (англ.)

[_8cf892ac97df2b3d-1] Adam Smith // Internet Speculative Fiction Database (англ.) — 1995.

[_592121b2b943e3e1-2] Adam Smith // Babelio (фр.) — 2007.

[_291821ca7b8104da-3] ¹ ² ³ ⁴ Смит Адам // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.

[_1e4530334b76cae6-4] ¹ ² Lundy D. R. The Peerage (англ.)

[3]

[1]

[2]

[4]