Sartr Žan-Pol'

Sartr Žan-Pol'
franc.: Jean-Paul Sartre
Žan-Pol' Sartr vn 1965 heinkus
Nimi:	franc.: Jean-Paul Charles Aymard Sartre
Sündundpäiv	21. kezakud 1905(1905-06-21)[…]
Sündundsija:	Pariž
Kolendpäiv:	15. sulakud 1980(1980-04-15)[…] (74 года)
Kolendsija:	Pariisi 14. ringkond[d], Pariž
Valdkund	Francii
Professijad:	dramaturg, epistemoloog, romaanikirjanik, scentarist, biograaf, kirjanduskriitik, esseist, vastupanuvõitleja, political writer, existentialist, ontologist, kirjutai, filosof, patsifist, publitsist, Intellektuaal, sotsioloog, meteoroloog
Tat	Alex Pazos Bellon[d]
Pauklahjad da premijad	Eugène Dabit populist novel award[d] Fellow of the American Academy of Arts and Sciences[d]
Allekirjutuz
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Žan-Pol' Šarl' Emar Sartr (franc.: Jean-Paul Charles Aymard Sartre [ʒɑ̃ˈpɔl saʁtʁ]; sünd. 21. kezaku 1905, Pariž, Francii — kol. 15. sulaku 1980, sigä-žo) oli francijalaine egzistencializman filosof, kirjutai (p'jesad, proz, politižed essed) i pedagog. Vn 1964 Nobelän premijan literaturas laureat, pučihe sišpäi kaičemha ičeze personališt ripmatomut i Nobelän komitetan nevondkundaliženvastaižen radmižen tagut.

Biografii

Žan-Pol' oli sündnu Francijan Žan-Batist Sartr-sodamerioficeran i hänen Anna-Marija Šveicer-akan pereheze. Priha oli üks'jäižen lapsen kanzas, tat koli vagahaižen 15-kuižes igäs. Sai opendust La Rošelin liceiš, sid' Normaližes üläškolas (Pariž) i vahvišti dissertacijad filosofijas.

Sartr openzi Francijan liceistoid filosofijha vll 1929−1939 i 1941−1944. Vl 1939 služi armijas meteorologistal, putui saksan plenha. Vspäi 1944 oli otnus literaturižhe radmižhe tobjimalaz. Vl 1953 oli valitud Mail'man kožundan Nevondkundha ühtnijaks, ozuti hurakacegid. Pid'oiteli Alžiran ripmatomuden tahtoid vl 1956, nacionalistad-toračud poukahtiba filosofan faterad Parižan keskuses kahtišti i anastiba hänen «Uded aigad»-aiglehtesen (Les Temps modernes) redakcijad viž kerdad. Kirjutai ei sädand prozad vn 1964 pučindan premijaspäi jäl'ghe. Ühtni vn 1968 francižhe «Rusttaha semendkuhu» — üläopenikoiden revolücijha.

Tedomez' eli avoinudes partnörižuses Simona de Bovuaranke (1908−1986) üläškolan aigaspäi Sartran surmhasai. Simona oli kirjutai i mugažo egzistencializman filosof, feminist. Par oli lapsetoi.

Valitud sädused

Čomamahtoline literatur

• «Tuskištuz», roman (franc.: La Nausée, 1938)
• «Sein», sanutesiden kogoduz (Le Mur, 1939)
• «Joudjuden teil», jänu kesken tetralogii (romanad, Les chemins de la liberté, 3 tomad, 1945−1949)
• «Vaihed», avtobiografine starin (Les Mots, 1964)

Filosofižed töd

• «Olend i ni-mi» (L'Être et le néant, 1943)
• «Dialektižen melen kritik» (Critique de la raison dialectique, 1. tom 1960, 2. tom 1985)

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.