Roza Lüksemburg

Roza Lüksemburg
pol'š.: Róża Luksemburg
Roza Lüksemburgan fotoportret, läz 1895−1905 vozid
Nimi:	pol'š.: Rozalia Luxenburg
Sündundpäiv	5. keväz'kud 1871(1871-03-05)[…]
Sündundsija:	Zamość[d], Q21639608?, Lublini kubermang[d], Kongressi-Poola[d], Venäman imperii[d]
Kolendpäiv:	15. vilukud 1919(1919-01-15)[…] (47 лет)
Kolendsija:	Berlin, Weimari vabariik[d][…]
Valdkund	Saksanma  Venäman imperii[d]
Professijad:	politik, filosof, revolutsionäär, majandusteadlane, lehtezmez', toimetaja, political theorist
Супруг	Q28836791? da Julian Marchlewski[d]
Allekirjutuz
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Roza Lüksemburg (saks.: Rosa Luxemburg [ˈʁoːza ˈlʊksəmbʊʁk], pol'š.: Róża Luksemburg), todesine nimi oli Rozalija Lüksenburg (pol'š.: Rosalia Luxenburg; sünd. 5. keväz'ku 1871, Zamosc'-lidn, Pol'šanman car'kund, Venäman imperii — kol. 15. viluku 1919, Berlin, Veimaran Tazovaldkund; toižed psevdonimad oliba pol'š. Róża Kruszyńska, Maciej Rózga, Spartakus) oli pol'šanmalaine da saksalaine filosof evrejan augotižlibundanke, ekonomist i publicist, marksizman teorijan šingotai, politikanmez' i feminist.

Lüksemburg oli saksan hural socialiž-demokratižen likundan znamasižeks ühtnijaks. Tirpi repressijoid sodanvastaižes propagandas Ezmäižen mail'man sodan vozil, türmatihe händast ühthemänho nelläks vodeks. Oli Germanijan Kommunistižen partijan ühteks alusenpanijoišpäi. Tacihe händast da riktihe partijan Karl Libkneht-mödühtnijanke Berlinan radnikoiden vasthalibundan alištusen jäl'ghe vn 1919 vilukus.

Roza oli jäl'gmäižel videndel lapsel kanzas. Oli Varšavan naižgimnazijan pästnikan, mahtoi pagišta venän-ki kelel. Vspäi 1889 openui Cürihan universitetas. Vl 1897 vahvišti dissertacijad «Pol'šanman tegimištoline šingotez»-temanke i sai valdkundaližen oiktusen doktoran arvod. Vspäi 1898 eli Germanijas. Revolücionernaine läksi mehele kaks' kerdad, koli lapsetoman. Kirjuti saksan kelel.

Valitud sädused

• Die industrielle Entwickelung Polens («Pol'šanman tegimištoline šingotez»). Duncker & Humblot, Leipzig, 1898.
• Sozialreform oder Revolution? Mit einem Anhang: Miliz und Militarismus («Socialine reform vai revolücii? Ližandanke: milicii i militarizm»). Verlag der Leipziger Volkszeitung, Leipzig, 1899.
• Massenstreik, Partei und Gewerkschaften («Massine radonheitand, partii i profühtnendad»). Erdmann Dubber, Hamburg, 1906.
• Die Akkumulation des Kapitals. Ein Beitrag zur ökonomischen Erklärung des Imperialismus («Kapitalan varaduz. Tond imperializman ekonomižhe avaidushe»). Vorwärts, Berlin, 1913.
• Die Krise der Sozialdemokratie. Anhang: Leitsätze über die Aufgaben der internationalen Sozialdemokratie («Socialižen demokratijan krizis. Ližand: käzikirj rahvahidenkeskeižen socialižen demokratijan metoiden sabutandas»). Unionsdruckerei, Bern, 1916.
• Die russische Revolution. Eine kritische Würdigung («Revolücii Venämas. Kritine arvoind», surmanjäl'ghine pästand). Gesellschaft und Erziehung, Berlin-Fichtenau, 1922.
• Gesammelte Werke («Keratud töd»), 5 tomad. Berlin, 1970−1975.
• Gesammelte Briefe («Keratud kirjeižed»), 6 tomad. Berlin, 1982−1997.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.