Pukur'g
| Pukur'g | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Pukur'g Čehanman zooparkas | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Ciconia ciconia (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
| Pezoitelendtahoiden areal Tal'vdundan tahod Migracijoiden ted | ||||||||||||||
|
Pukur'g (latin.: Ciconia ciconia) om Evrazijan i Afrikan levitadud järed kezalind. Mülütadas Pukur'gižed-sugukundan tipižhe Pukur'ged-heimho.
Ümbrikirjutand
Pukur'ged elädas luhtoil i sokhil mail, läz ristitun eländtahoid. Zavottihe pezoiteldas puiden ladvoil istorižikš.
Lindun hibj om vauged, suudigen agjad oma mustad. Kagl om pit'k, rusttan n'okun plingund kävutase besedoičendas. Emäčuiden irdnägu om ižačuiden kartte, no emäčud oma penemb. Pukur'gen kazv oleleb 100..125 sm, suugiden maihutuzkeskust voib olda i pol'tošt, i kaks' metrad, hibjan veduz sase nellhä kilogrammhasai.
Lindunpoigaine om vaumiž eläda ripmatomašti kazvatajišpäi 70-päiväližes igäs. Migriruidas leten kuivman päl. Pukur'g oleskeleb täuz'kaznu koumevoččen, no voib zavodida äikerdoitas kuz'voččes-ki igäs. Elädas 20 vodhesai keskmäras.
Söte
Pukur'ged södas löcuid, soiden küid, koskhaižid, henoid kaloid, šihlikoid i henoid imetaiživatoid (hirid, makondjid, jänišan poigaižid).
Alaerikod
Kaik om kaks' alaerikod:
- Ciconia ciconia ciconia — evropiž-afrikalaine alaerik.
- Ciconia ciconia asiatica — azijalaine alaerik, pezoitelese Keskuzazijas, tal'vdub Iranaspäi Indijhasai.
Galerei
- Аисты на гнезде (Ciconia ciconia).jpg
Pukur'ged pezal, Kaliningradan agj, Venälaine Federacii
Lind lendusen aigan, Forarl'berg-federacijanma, Avstrii