Prust Marsel'
Prust Marsel' | |
franc.: Marcel Proust | |
![]() Marsel' Prust vn 1895 fotokuval | |
Nimi: |
franc.: Valentin Louis Georges Eugène Marcel Proust |
---|---|
Sündundpäiv | |
Sündundsija: | |
Kolendpäiv: | |
Kolendsija: | |
Valdkund | |
Professijad: |
romaanikirjanik, esseist, kirjutai, kirjanduskriitik, runokirjutai, proosakirjanik |
Tat | |
Mam | |
Pauklahjad da premijad |
Goncourti auhind1919)
![]() |
Allekirjutuz | |
diskussii • redaktiruida |
Valenten Lui Žorž Ežen Marsel' Prust (10. heinku 1871, 18. kül'mku 1922 sigä-žo, om mahapandud Parižan Per-Lašez-kaumžomal) oli francine kirjutai i runokirjutai. Sädi prozan romanid i sanutesid modernizman stiliš. Prust sai mail'man tetabut kut semitomaižen «Kadotadud aigan ecmäs»-epopejan tegii läz 2500 personažanke, se om kaikiš znamasižembiš sädusišpäi mail'man 20. voz'sadan literaturas (koume jäl'gmäšt tomad läksiba surman jäl'ghe). Arvostuzlegionan ordenan kavaler (1920).
Biografii
Prust oli sündnu Adrian Prust-lekarin-epidemiologan i evrejalaižen makleran Žanna Veil'-tütren kanzha, Adrian-tat oli äiluguižiden kirjutusiden i kirjoiden medicinas tegijan. Upehtundläžundan kurod ozutihe prihaižel ühesavoččes igäspäi. Vll 1882−1889 Marsel' openui Kondorse-liceiš i oli sen pästnikan. Služi armijas Orlean-lidnas üht vot, sen jäl'ghe tuli samha opendust Sorbonnan (nüg. Parižan universitetoiden pala) juridižel fakul'tetal, no jäti sidä kesketi. Sai varandad kazvatajiden surman jäl'ghe vll 1903−1905.
Mez' zavodi kirjutada sädusid i publikoita niid aigaližes igäs. Tegi publikacijoid školopendusen aigan völ La Revue verte- i La Revue lilas-aiglehtesiš. Vll 1890−1891 Prust vedi salonhronikan pacast Le Mensuel-aiglehteses. Vspäi 1892 sätud sebranikoidenke Le Banquet-aiglehtez («Pir») lähtli, i painihe kirjutajad siš, mugažo prestižižes La Revue Blanche-aiglehteses. Prust oli anglofilaks, i se kuvastihe hänen sädusihe. Kändli literatursädusid anglijan kelespäi francijaks, toižidenke ühtnijoidenke, muga vll 1904−1906 Prust pästi anglijalaižen Džon Röskin-arvostelijan kirjoiden kändusid: «Amjenan Biblii», «Sezam i lilijad».
Päižed literatursädused
- 1896 — «Mel'hüvüded i päiväd» (franc.: Les Plaisirs et les Jours)
- 1896−1899 — «Žan Santöi» (Jean Santeuil)
- 1908−1909 — «Sent-Bövad vaste» (Contre Sainte-Beuve)
- «Kadotadud aigan ecmäs»-cikl (À la recherche du temps perdu):
- 1913 — «Svanannoks čuradusel» (Du côté de chez Swann).
- 1918 — «Änikoičijoiden neiččiden pil'veses» (À l’ombre des jeunes filles en fleurs)
- 1920−1921 — «Germantiden adivoiš» (Le côté de Guermantes I et II)
- 1921−1922 — «Sodom i Gomorr» (Sodome et Gomorrhe I et II)
- 1923 — «Ottud plenha naine» (La prisonnière)
- 1925 — «Pagenu naine» (Albertine disparue)
- 1927 — «Löutud aig» (Le Temps retrouvé)
Kacu mugažo
- Prustan küzundlehtez
Homaičendad
- ministère de la Culture.
- ↑ Marcel Proust // RKDartists (нидерл.)
- A. Brézet — Paris: Société du Figaro, 1922. — P. 1. — ISSN 0182-5852; 2496-8994
- ↑ 1 2 3 4 5 Пруст Марсель // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ RKDartists (нидерл.)