Prust Marsel'

Prust Marsel'
franc.: Marcel Proust
Marsel' Prust vn 1895 fotokuval
Nimi:	franc.: Valentin Louis Georges Eugène Marcel Proust
Sündundpäiv	10. heinkud 1871(1871-07-10)[…]
Sündundsija:	Pariž, Francii
Kolendpäiv:	18. kül'mkud 1922(1922-11-18)[…] (51 год)
Kolendsija:	Pariž, Francii
Valdkund	Francii
Professijad:	romaanikirjanik, esseist, kirjutai, kirjanduskriitik, runokirjutai, proosakirjanik
Tat	Adrien Proust[d]
Mam	Jeanne-Clémence Proust[d]
Pauklahjad da premijad	Goncourti auhind[d] (1919)
Allekirjutuz
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Valenten Lui Žorž Ežen Marsel' Prust (franc.: Valentin Louis Georges Eugène Marcel Proust; sünd. 10. heinku 1871, Pariž, Francii — kol. 18. kül'mku 1922 sigä-žo, om mahapandud Parižan Per-Lašez-kaumžomal) oli francine kirjutai i runokirjutai. Sädi prozan romanid i sanutesid modernizman stiliš. Prust sai mail'man tetabut kut semitomaižen «Kadotadud aigan ecmäs»-epopejan tegii läz 2500 personažanke, se om kaikiš znamasižembiš sädusišpäi mail'man 20. voz'sadan literaturas (koume jäl'gmäšt tomad läksiba surman jäl'ghe). Arvostuzlegionan ordenan kavaler (1920).

Biografii

Prust oli sündnu Adrian Prust-lekarin-epidemiologan i evrejalaižen makleran Žanna Veil'-tütren kanzha, Adrian-tat oli äiluguižiden kirjutusiden i kirjoiden medicinas tegijan. Upehtundläžundan kurod ozutihe prihaižel ühesavoččes igäspäi. Vll 1882−1889 Marsel' openui Kondorse-liceiš i oli sen pästnikan. Služi armijas Orlean-lidnas üht vot, sen jäl'ghe tuli samha opendust Sorbonnan (nüg. Parižan universitetoiden pala) juridižel fakul'tetal, no jäti sidä kesketi. Sai varandad kazvatajiden surman jäl'ghe vll 1903−1905.

Mez' zavodi kirjutada sädusid i publikoita niid aigaližes igäs. Tegi publikacijoid školopendusen aigan völ La Revue verte- i La Revue lilas-aiglehtesiš. Vll 1890−1891 Prust vedi salonhronikan pacast Le Mensuel-aiglehteses. Vspäi 1892 sätud sebranikoidenke Le Banquet-aiglehtez («Pir») lähtli, i painihe kirjutajad siš, mugažo prestižižes La Revue Blanche-aiglehteses. Prust oli anglofilaks, i se kuvastihe hänen sädusihe. Kändli literatursädusid anglijan kelespäi francijaks, toižidenke ühtnijoidenke, muga vll 1904−1906 Prust pästi anglijalaižen Džon Röskin-arvostelijan kirjoiden kändusid: «Amjenan Biblii», «Sezam i lilijad».

Päižed literatursädused

• 1896 — «Mel'hüvüded i päiväd» (franc.: Les Plaisirs et les Jours)
• 1896−1899 — «Žan Santöi» (Jean Santeuil)
• 1908−1909 — «Sent-Bövad vaste» (Contre Sainte-Beuve)
• «Kadotadud aigan ecmäs»-cikl (À la recherche du temps perdu):
  • 1913 — «Svanannoks čuradusel» (Du côté de chez Swann).
  • 1918 — «Änikoičijoiden neiččiden pil'veses» (À l’ombre des jeunes filles en fleurs)
  • 1920−1921 — «Germantiden adivoiš» (Le côté de Guermantes I et II)
  • 1921−1922 — «Sodom i Gomorr» (Sodome et Gomorrhe I et II)
  • 1923 — «Ottud plenha naine» (La prisonnière)
  • 1925 — «Pagenu naine» (Albertine disparue)
  • 1927 — «Löutud aig» (Le Temps retrouvé)

Kacu mugažo

• Prustan küzundlehtez

Homaičendad