Pikasso Pablo

Рувики-späi
Pikasso Pablo
isp.: Pablo Picasso
Pablo Pikasso vn 1962 vilukus, Argentin
Pablo Pikasso vn 1962 vilukus, Argentin
Nimi: isp.: Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso[7]
Sündundpäiv 25. redukud 1881(1881-10-25)[1][2][…]
Sündundsija:
Kolendpäiv: 8. sulakud 1973(1973-04-08)[3][1][…] (91 год)
Kolendsija:
Valdkund
Professijad: maalikunstnik, skulptor, kujundusgraafik, graafik, koreograaf, keraamik, Plakatikunstnik, illustraator, fotograf, costume designer, disainer, ehtekunstnik, graafik, arhitekt joonestaja, muralist, assemblage artist, collagist, stsenograaf, joonistaja
Tat José Ruiz y Blasco[d]
Mam Maria Picasso y López[d]
Супруга Olha Khokhlova[d][6] da Jacqueline Roque[d]
Lapsed Paulo Picasso[d], Maya Widmaier-Picasso[d], Claude Picasso[d] da Paloma Ruiz Picasso[d]
Pauklahjad da premijad
Rahvusvaheline Lenini rahupreemia
Allekirjutuz Изображение автографа
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Pablo Ruis Pikasso (täuz' nimi ispanijan kelel: Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Ruíz y Picasso; sünd. 25. reduku 1881, Malag, Ispanii — kol. 8. sulaku 1973, Mužen, Francii) oli ispanine i francine pirdai, skul'ptor da dizainer.

Fail:Medewerkers van het Stedelijk Museum bezig met het plaatsen van het schilderij , Bestanddeelnr 050-1084.jpg
«Gernik»-voikuvan (isp.: Guernica, 1937) ozutelendan foto Amsterdaman Stedelijk-muzejas vl 1956

Mez' om kubizman alusenpanii (Žorž Brakanke i Huan Grisanke ühtes). Vajehti rahvahanikust francižeks vl 1939. Pikasso radoi äjan kuti grafikanpirdai, teatraline pirdai i keramikan sädai. Hänen sädamine sai äi kumardelijoid i valatoiti lujas pirdandčomamahton šingotest 20. voz'sadas.

Pikasso sädi läz 20 tuhad töid ičeze elos Nügüd'aigaižen čomamahton muzejan (Nju Jork, AÜV) lugustusen mödhe.

Valitud sädused

  • «Pikador» (1889, isp.: El picador)
  • «Tedo i hüvädtegend» (1897, Ciencia y caridad)
  • «Laps' kühkjaine kädes» (1901, Niño con paloma)
  • «Neižne šurul» (1905, franc.: Acrobate a la boule / Fillette a la boule)
  • «Avinjonan neiččed» (1907, Les Demoiselles d’Avignon)
  • «Violine i vinmarj» (1912, Violon et raisins)
  • «Uindajad manmehed» (1919, Paysans endormis)
  • «Dora Maar kažinke» (1941, Dora Maar au Chat)
  • «Alžiran naižed» (1954–1955, serii 15 kuvaspäi, Les Femmes d'Algers)

Homaičendad

Irdkosketused

Edesine lugemine

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.