Fotografii
Fotografii om kuviden kirjutamižen tehnologii, optižen sädegoičendan registracii vauktusenmujujan materialan abul vai toižetujal ladimel pol'veimišpäi.
Otnus fotografijha mez' om fotograf, hänen ladim om fotoapparat. Hän-žo tegeb fotokuvan sädandan kaikid toižid pordhid paksus. Analogfotografijan ližaprofessijad oma fotolaborant, retušan ližadai, fotoredaktor. Nügüd'aigan (vozišpäi 1998−2005) kaik process mäneb digitaližes nägus, i se mahtuz kävutase päpaloin.
Vn 1826 Polaroid-kompanii pästaškanzi «Polaroid Land 95»-fotoapparatad vn 1948 kül'mkus, i edesižes se oli monopolii kurofotografijan sferas.
Fotografijan toižendad: navedijoiden, fotožurnalistik, fotočomamaht, käskuzkundaline, tedoline, fototerapii, kommertine. Jäl'gmäižhe kaik paukatud radmine mülüb päiči čomamahtoižes, i sen fotografijan toižendad oma reklaman, modan, koncertine, kriminaline, sömän pakuitesen da reklaman, aiglehtesiden täht, fotoportret, sajan, arhitekturan i landšaftan, pertin südäinägun, fotomectuz, paparaccin, kodiživatoiden, äifokusaine fotobankoiden täht.
Fotografijan tehnikad: veroline fotografii (kahtes märičendas järgeližen fotoladimen abul), stereofotografii, ühthižen nägun fotografii (panoramine, sidä kesken kaks'pol'ne), fotografii nägumatomiš sädegoičendoiš (infrarusked, ul'traruskedsinine, röntgenine da tž.), fotografik (sidä kesken fotomontaž), vauktuzkendan fotografii, standartatomad tehnikad (oz., vauktuzgrafik, fotografiruind kaidon pilan kal't).
Fotografijan teorii om analitikan čuraduz, tedoidab fotokuvid. Sen keskuzproblem om kuvan i objektan kriterijoiden märhapanend.
Homaičendad
 |
Fotografii Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |