Piaf Edit

Piaf Edit
nimi:	franc.: Édith Giovanna Gassion
Sündundpäiv	19 tal'vkud 1915(1915-12-19)[…]
Sündundsija:	Pariž, Francii
Kolendpäiv:	10 redukud 1963(1963-10-10)[…] (47 vot)
Kolendsija:	Grasse[d], Francii
Valdkund	Francii
Professijad:	певица, уличная артистка, laulukirjutaja, актриса, студийная исполнительница, chansonnier
Tat	Louis Gassion[d]
Mam	Line Marsa[d]
Супруг	Jacques Pills[d] и Theophanis Lamboukas[d]
Lapsed	Marcelle Dupont[d]
Pauklahjad da premijad	Grammy Kuulsuste Hall1998) silver record1977) gold record[d] Plaatinaplaat[d]
Allekirjutuz
diskussii • redaktiruida

Edit Piaf (Gras-lidn, Francii) oli francine pajatai da severziden-se fil'miden aktris. Pajati francijan kelel.

Pajatai naine edesti enamba 250 pajod. Edit Piaf sai mail'man tetabut neniden pajoiden edestusel: «Non, je ne regrette rien», «La Vie en rose», «Hymne à l’amour», «Mon légionnaire», «La Foule», «Milord», «Tu es partout», «Mon Dieu» i «L’Accordéoniste».

Biografii

Edit oli sündnu francijalaižiden lavastusen Anita Majar-aktrisan (psevdonim Lina Marsa) i Lui Gassjon-akrobatan kanzha. Kahtes vodes päliči murzäin okai mužikad, i bab (Anitan mam) kazvati neičukašt, sid' Lui-tat. Edit oli soged vagahaižespäi kuz'voččehe igähäsai, no sai nägemišt pühämatkan aigan. Edit pajati tatan ezinendan aigan ani irdoil ühesavoččes igäspäi.

Vl 1932 naine tegi tundmust laukan Lui Düpon-pidajanke i sünduti Marsel'-tütärt hänespäi vn 1933 uhokus. Kaks'vozne Marsel' koli läžundaspäi, hän oli Editan üks'jäižen lapsen. Sid' naine sünduti kolnut last edel strokud, i sen jäl'ghe ei voind sündutada lapsid naižiden süiden tagut.

Vl 1935 Lui Leple (franc.: Louis Leplée) homaiči našt, hän oli «Žernis»-kabaren (le Gerny’s) pidajan Jelisein Pöudoil, i tariči hänele tehta edestusid aluzkundan programas. Arni Leple löuzi psevdonimad, «piaf»-sana znamoičeb paskačuihut Parižan paginal. Lui sel'giti Editale, kut repetiruida akkompaniatoranke, valita da režissiruida pajoid, artistan kostüman, žestoiden, mimikan i ičtazvedandan znamoičendoid. «Čočo Piaf» oli kirjutadud kabaren afišoil, i pajatai naine sai tetabut Parižas ezmäižiden edestusiden jäl'ghe jo. Vn 1936 17. uhokud hän edesti Francijan estradan tähthaižiden surel koncertal «Medrano»-cirkas.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.