Pereir (lidn)

Рувики-späi
Pereir
Alto del Nudo - Pereira.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

4°48′51″ с. ш. 75°41′40″ з. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

30 eloku 1863

Pind
  • 702
Высота

1411 ± 1

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 590 554 чел. (2019)[1]
Lugud
-

Официальный сайт

Fail:Colombia - Risaralda - Pereira.svg

lugeda  diskussii  redaktiruida
Lidn agjan municipalitetoiden kartal (2015)

Pereir (Risaral'd-agjan (departmentan) administrativine keskuz i sen üks' 14 municipalitetaspäi, valdkundan kofen kazvatusen tahondan kaikiš suremb lidn.

Istorii

Edel ispanijalaižiden tulendad tahond oli elänzoittud Kimbaja-kul'turan indejalaižil, hö sädiba tegesid kuldaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1863 30. päiväl elokud. Lidn om nimitadud Francisko Pereira Martines-manpidajan (1783−1863) mödhe.

Pereir šingotase industrijal (motociklad), regionan logistikal i torguindal, kofen ümbriradmižel, lebuturizmal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Andiden ezimägištol, 1411 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Otun-järven randal.

Municipalitet levigandeb 702 km² pindal, jagase 19 nimitadud lidnrajonaks i 12 külärajonaks. Sen klimatan järgenduz pindan mödhe: läm' 9,9 %, ven 60,7 %, vilu 11,5 %, al'pižen tundran (isp.: páramo) 17,7 %.

Klimat Matekanj-lendimportan rajonas (1346 m ü.m.t.) om tropine vihmmecoiden. Kun keskmäine lämuz om +21..+22 C°. Ekstremumad oma +10 C° i +37 C°. Paneb sadegid 2 424 mm vodes, vähemba vilukus-uhokus i heinkus-elokus (129..133 mm kus), enamba redukus-kül'mkus (288..290 mm kus).

Eläjad

Vl 2017 lidnan eläjiden lugu oli 474 335 ristitud. Läz 700 tuhad ristituid om ezilidnoidenke, Pereir sädab konurbacijad Doskebradas-lidnanke lähižen municipalitetan territorijal.

Kaikiš enamba levitadud religii om protestantizman pühäpertid mugažo.

Kaik om kümne universitetad vai niiden filialad ratas lidnas, niiden keskes oma Pereiran tehnologine universitet[2] (isp.: Universidad Tecnológica de Pereira, radaškanzi vl 1961, 18,5 tuh. üläopenikoid vl 2018) i Pereiran katoline universitet.

Homaičendad

Irdkosketused