Osijek
| Osijek | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| horv.: Osijek | |||||
| | |||||
|
|||||
| 45°33′37″ с. ш. 18°40′13″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 95 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 031 | ||||
| Počtan indeksad | 31000 | ||||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | OS | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Osijek (mugažo horvatan kelel, virktas [ôsijeːk]) om lidn Horvatijan päivnouzmas. Se om nellänz' surtte lidn valdkundas, Osijek-Baranjan ümbrikon (županijan) administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 131 kuti Murs (horv.: Mursa) — Rimalaižen imperijan kolonijaks. Vspäi 1196 mainitase nügüdläiženke nimenke. Lidnan kaikiš amuižemb pala nimitase Tvrda:ks, se om saudud Mursan lidnusen jändusiden sijas. Osijekan lidnuz om saudud vl 1721.
Osijek šingotase neniden sarakoiden edheotandoil: mašinansauvomine, kebn tegimišt, sömtegimišt («Osječko»-olud), punümbriradmine («Drava»-virifabrik), himine «Saponia»-tegim.
Geografijan andmused
Lidn sijadase ümbrikon päivnouzmas, 90 m valdmeren pindan päl, Dravanjogen oiktal randal bradindsijanno siš päliči, 25 kilometras ülezjogen Dunaišpäi. Serbii om Dunain taga päivnouzmas.
Eläjad
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 108 048 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 129 792 eläjad vl 1991.
Religijan mödhe (2001): riman katolikad — 84,3 %, ortodoksižed hristanuskojad — 7,5 %, islamanuskojad — 0,8 %, toižed uskojad i religijatomad — 7,4 %.
Osijekan universitet Josip Jurai Štrosmaijeran nimed (18 tuhad üläopenikoid vl 2015) om sätud vl 1975 erigoičendal Zagreban universitetaspäi.
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (osijek.hr). (horv.) (angl.)