Nkruma Kvame

Nkruma Kvame
Kvame Nkruma 1950-nzil vozil
Sündundpäiv	21 sügüz'kud 1909(1909-09-21)[…]
Sündundsija:	Nkroful[d], Ellembelle District[d], Western Region[d], Gan
Kolendpäiv:	27 sulakud 1972(1972-04-27)[…] (62 vot)
Kolendsija:	Buharest, Romanii
Valdkund	Britanijan Kuldrand  Gan
Professijad:	politik, kirjutai, diplomaat, lektor, opendai
Lapsed	Q5519561?, Samia Nkrumah[d] и Sekou Nkrumah[d]
Pauklahjad da premijad	Collar of the Order of the White Lion2 eloku 1961)
diskussii • redaktiruida

Frensis Nvia Kofi Kvame Nkruma (21. sügüz'ku 1909, Nkroful-külä 27. sulaku 1972, Buharest, Romanii) oli ripmatoman Ganan ezmäine päministr (1957−1960) i ezmäine prezident (1960−1966), mugažo radoi Britanijan Kuldrandan päministran (1952−1957). Sai fel'dmaršalan sodaarvod (1965).

Kvame Nkruma oli filosofan, sociologan, politologan, kirjuti anglijan kelel. Panafrikanizman koncepcijan polenpidajai, zavodi Afrikan ühtenzoitust Ganan i Gvinejan Ühtnendan sädandal (1959). Afrikan Ühtmuden Organizacijan (1963−2002) üks' alusenpanijoišpäi, vspäi 2002 Afrikanine Ühtištuz om olmas sen sijas.

Augotižlibund i openduz

Nkruma oli sündnu käziradajan-juveliran kanzha, tatal lapsed oliba toižiš-ki akoišpäi. Üks' nimišpäi Kvame znamoičeb «sobat», sündnundan nedal'päiv, hänen heimon veron mödhe. Openui sijaližes katoližes školas, hot' openduz oli maksline. Sai professionališt opendust Akkras (1927−1930), radoi opendajan školoiš. Sai üläopendust Linkol'nan universitetas (Pensil'vanii, AÜV, 1935−1943), sid' eli i openui ekonomikad da oiktust Londonas (1945−1947).

Kvame Nkruma tuli Päivlaskmaižen Afrikan üläopenikoiden ühtnendha i teravas kändihe sen varaprezidental, vaumiči 5. Panafrikašt kongressad (Mančester, reduku 1945). Vl 1947 pördui kodimale i borcui valdkundan ripmatomudehe näht.

Prezidentižuz

Gan oli poleks šingotadud ma ripmatomuden sandan aigan, kakaon surenke eksportanke, no ümbriradajata tegimištota. Nkruma valiči socializman sauvondad sabutamha šingotadud valdkundoid ühten ristitunpol'ven aigan. Prezidentan avtoritarine politik vei Ganad finansižennoks krizisannoks i sodakukerdusennoks. Vspäi 1966 Nkruma eli Gvinejan Konakri-pälidnas.

Kanz

Politikanmez' oli nainu, Fatija Nkruma oli hänen ak, sündutihe koumed poigad i üht tütärt naimiželos.

Valitud tedotöd

• Negro History: European Government in Africa («Afrikalaižiden istorii: Afrikan evropine ohjastuz») // The Lincolnian, 12. sulaku 1938. Lp. 2 (Linkol'nan universitet, Pensil'vanii)
• Ghana: The Autobiography of Kwame Nkrumah («Gan: Kvame Nkruman avtobiografii», 1957). — ISBN 0-901787-60-4
• Africa Must Unite («Afrikale piidab ühtenzuda», 1963). — ISBN 0-901787-13-2
• African Personality («Afrikalaine person», 1963)
• Neo-Colonialism: the Last Stage of Imperialism («Neokolonializm: imperializman lopuline pordaz», 1965). — ISBN 0-901787-23-X