Napol'

Napol'
ital.: Napoli
Флаг[d] Герб[d]
40°50′00″ с. ш. 14°15′00″ в. д.
Valdkund	Italii
Глава	Gaetano Manfredi[d]
Istorii da geografii
Pind	119,02 (9 redukud 2011)
Высота	17
Aigvö	UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad	▼966 144 чел. (1 vilukud 2018)
Lugud
Telefonan kod	081
Počtan indeksad	80121, 80122, 80123, 80124, 80125, 80126, 80127, 80128, 80129, 80131, 80132, 80133, 80134, 80135, 80136, 80137, 80138, 80139, 80141, 80142, 80143, 80144, 80145, 80146 da 80147
Avtomašinoiden nomeroiden kod	NA
Официальный сайт
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Fail:Quartieri di Napoli.svg

Lidn jagase 30 fartalaks (ital.: quartieri).

Napol' vai Neapol' (ital.: Napoli [ˈnaːpoli], sijaline pagin: Napule [ˈnɑːpələ] vai [ˈnɑːpulə], amuižgrek.: νέα πόλις nea polis «uz' lidn») om lidn da meriport Italijan suves. Se om valdkundan koumanz' surtte lidn, Kampanii-agjan (regionan) da sen Metropolitenižen Napol'-lidnan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 8. voz'sadal edel m.e. grekalaižil Partenop-nimenke mifologižen Partenopa-sirenan nimen mödhe. Mülüi Riman Tazovaldkundha, oli Rimalaižen imperijan palaks. Vozil 638−1137 oli Napolin gercogkundan pälidnaks.

Vozil 1942−43 oli alištunu amerikalaižiden bombardiruindale, äjad pertid oliba murenuded. Om äi mel'heižtahoid lidnas tähäsai, oz., 12. voz'sadan Kastel'-del'-Ovo-lidnuz Tirrenižen meren sarel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Vezuvii-vulkanan pautkidenno, Keskmeren Napolin lahten randoil, 17 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Rimhasai om 200 km lodeheze. Lujad manrehkaidused oleldas (jäl'geline oli vl 1980), lämoikividen da tuhkan heitandad (jäl'geline oli vl 1944). Antižed Pompei- i Gerkulanum-lidnad oma löutud mas, ned sijadasoiš päivnouzmha Napolišpäi.

Klimat om subtropine neps. Paneb sadegid 1000 mm vodes, kuivahk sezon om semendkus-elokus (150 mm sezonas).

Napolin 30 fartalid kogotas 10 nomeruidud administrativižhe municipalitetha.

Eläjad

Vl 2013 eläjiden lugu oli 989 111 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 226 594 eläjad vl 1971, sid' ezilidnad šingotaškanziba. Enamba 3,1 mln elädas lidnaglomeracijas (2015, 9nz' sija EÜ:s), sen rahvahansageduz poleneb vspäi 2003.

Lugetas Napolid klassižen piccan sündnundan sijaks (ital.: pizza napoletana) tomatoiden tondan Evropha jäl'ghe vspäi 1522.

Transport

Kundaline transport om avtobusad, tramvaid, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, funikulörad da katamaranad. Raudted da avtoted ühtenzoittas lidnad Rimanke i Adriatižen meren randpolenke. Metropoliten om lidnas vspäi 1993 (3 jonod, 34 stancijad, 35 km raudted vl 2017).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (NAP, 9,9 mln passažiroid vl 2018) sijadase 6 km pohjoižhe lidnan keskusespäi Kapodikino-rajonas. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe da Italijadme.

Homaičendad

Irdkosketused

• Napolin kommunan tobmuden oficialine sait (comune.napoli.it). (ital.)  (angl.)