Maksvell Džeims Klerk

Рувики-späi
Maksvell Džeims Klerk
angl.: James Clerk Maxwell
Džeims Maksvell fotokuval
Džeims Maksvell fotokuval
Sündundpäiv 13. kezakud 1831(1831-06-13)[1][2][…]
Sündundsija:
Kolendpäiv: 5. kül'mkud 1879(1879-11-05)[1][2][…] (48 лет)
Kolendsija:
Valdkund
Professijad: fizikanmez', matemaatik, insener, leiutaja, fotograf, õppejõud, theoretical physicist, opendai, thermodynamicist
Tat John Clerk-Maxwell of Middlebie[d][5][3]
Mam Frances Cay[d][5][3]
Супруга Katherine Clerk Maxwell[d][3]
Pauklahjad da premijad
Allekirjutuz Изображение автографа
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Džeims Klerk Maksvell (angl.: James Clerk Maxwell; sünd. 13. kezaku 1831, Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 5. kül'mku 1879, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine fizikantedomez', matematikantedomez', mehanikantedai da melestegii.

Biografii

Džeims Klerk openui Edinburgan i Kembridžan universitetoiš. Radoi opendajan Aberdinan universitetas (1856−1860), sid' Londonan Kings-kolledžas (1860−1865). Ühtni Komitetha etaloniš (1861−1863), tariči elektromäričemižühtnikoid, kudambid (om, amper, vol't) Rahvahidenkeskeine elektrikoiden kongress vahvišti vl 1881. Vozil 1871−1879 oli professoran Kavendišal nimel nimitadud fizikan laboratorijas Kembridžan universitetas.

Tedotöd

Maksvell pani klassižen elektrodimanikan alusid (Maksvellan tazostused), ližazi «sirdandan joksuz»- da «elektromagnitine kend»-tärtusid. Om gazoiden kinetižen teorijan alusenpanijoiden keskes. Tedomez' sai molekulärižen fizikan i termodinamikan tarbhaižid rezul'tatoid (Maksvellan termodinamižed korreläcijad, Maksvellan ohjandim «nozoluz — gaz»-fazsirdandan täht).

Vl 1861 Džeims Maksvell ozuti ezmäižen mujufotokuvan, koumen mujun kävutandan fotografijas melestegii, mujun kvantitativižen teorijan sädai. Jäti meile tedoidusid mehanikas (Maksvellan teorem kinktusen/elastižusen teorijas, tedotöd seižujas likundas), optikas, matematikas. Oli ezinenas statistikan mahtusiden kävutandas ümbrikirjutamha fizižid processid. Oli tehnu tedon populärižeks, sauvoi severz'-se tedoladimid.

Personaline elo

Vspäi 1859 oli nainu, eli Ketrin-akanke (neiččel Devar-kanzannimenke, 1824−1886), ei olend lapsid naimiželos. Navedi Šotlandijan runoištod, kirjuti da pästi ičeze runoid.

Homaičendad

Irdkosketused