Madeh
Madeh | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Lota lota (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
|
Madeh (Tröskižed-sugukundha. Pen' madeh nimitase kužar:eks.
Ümbrikirjutand
Hibj om pit'kahk i eile korged, pä om lapakohk. Üks' habin löugas i kaks' habinod sun päl. Hibjan muju vauvhatab igän mändes, muzabur vai mustahk-hahk. Om surid vauvhid läipoid kül'gil i paratomil suugil. Pök i suugad oma vauvhad. Somuz om hen cikloidine.
Täuz'kaznu hibj sase 120 santimetrhasai. Madehen sibirižed eričud kazdas 18 kilogrammhasai.
Kala om aktivižemb vilus vedes. Kudob tal'vkus-uhokus.
Söte
Sötlese sel'grodatomil i henol kalal. Vanhembad södas mugažo löcuid, jogirakoid, mollüskid. Madeh voib söda kolijoid živatoid.
Alaerikod
Erasid tedoidajad erištadas nenid alaerikoid:
- Lota lota lota (Linnaeus, 1758) — järgeline madeh, eläb Evrazijas;
- Lota lota leptura (Hubbs et Schultz, 1941) — madeh hoikanke händanke, areal om Sibirin päivnouzm, Pohjoižamerik Makkenzi-jogehesai;
- Lota lota maculosa (Lesueur, 1817) — Pohjoižamerikan alaerik.
Madeheze sidotud vepsän tärtused
- Madehempä — ristit surenke pänke.
- Perze kut madehel — murendelijan ristitun polhe.
Homaičendad
Madeh Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |