Lokk Džon

Lokk Džon
Lokk Džon
	angl.: John Locke
	; Džon Lokkan portret; (pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697)
Sündundpäiv	29. elokud 1632[…]
Sündundsija:	Wrington[d], Somerset[d];
Kolendpäiv:	28. redukud 1704[…] (72 года)
Kolendsija:	High Laver[d], Epping Forest[d], Essex[d];
Valdkund	Inglismaa kuningriik[d];
Professijad:	filosof, politik, arst, kirjutai, teadlane, philosopher of law
Tat	John Locke[d]
Mam	Agnes Keene[d]
Pauklahjad da premijad	Londoni Kuningliku Seltsi liige[d]
Allekirjutuz
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Džon Lokk (angl.: John Locke [dʒɒn 'lɒk]; sünd. 29. eloku 1632, Rington-külä läz Bristolid, Anglijan kunigahuz — kol. 28. reduku 1704, Hai Lever-külä pohjoižpäivnouzmha Londonaspäi, Anglijan kunigahuz) oli anglijalaine filosof da lekar'. Lugetas händast «liberalizman tataks», kirjuti sekulärizacijas da tolerantižuses.

Biografii

Koumen ristitun meled valatoitiba tedomest: Rene Dekartan i Isaak Njutonan filosofii, Tomas Gobbsan psihologii. Vl 1671 Lokk kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun hamas»-pätedotön (angl. Essay Concerning Human Understanding), pästi sidä vl 1690. Tegi tond opendusen teorijha tabula rasa-ohjandimenke — «puhtaz leht»: mez' sündub mel'pidegita (Dekartan filosofijan erineden), tedoidab ümbrištod mujandoiden organoil (refleksii), i muga hänen haman sistem sauvose da elon mahtod ližadasoiš. Vozil 1672, 1679 i 1690 Lokk oli sanu radnikusid Anglijan ohjastusen aluzkundoiš. Kirjuti kaks' traktatad ohjanduses, oiktuzližen valdkundan ezmäine ümrbikirjutai, kundaližen kožundaktan teorijan üks' sädajišpäi. Ližazi «londuseline oiktuz»-tärtust. Amerikalaižed revolücionerad otiba radho Lokkan politižid idejoid da sauvoiba ut valdkundad.

Lokk oli Vestminsteran školan hüvän openikan, sid' openui Oksfordan universitetas (1652−1658), sai magistran arvnimed. Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Koli ičeze Ledi Demeris Mešem-sudaruškan kodihe astman tagut.

Homaičendad

↑ https://books.google.fr/books?id=HaHdAAAAQBAJ&pg=PA854&dq=john+locke+born+august&hl=fr&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=john%20locke%20born%20august&f=false
↑ John Locke // Babelio (фр.) — 2007.
↑ Bell A. Encyclopædia Britannica (брит. англ.) — Encyclopædia Britannica, Inc., 1768.
↑ group of authors Locke, John (англ.) // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York City, Cambridge: University Press, 1911. — Vol. 16.
↑ Viewpoint: Religious freedom is not tolerance (англ.) // (unknown type) — 2010.
↑ John Locke — Art UK.
↑ ¹ ² Kindred Britain

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

[_43474ea47111abe0-1] ttps://books.google.fr/books?id=HaHdAAAAQBAJ&pg=PA854&dq=john+locke+born+august&hl=fr&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=john%20locke%20born%20august&f=false

[_c4b5553156e23bac-2] John Locke // Babelio (фр.) — 2007.

[_068b22a4e832d072-3] Bell A. Encyclopædia Britannica (брит. англ.) — Encyclopædia Britannica, Inc., 1768.

[_68625fe5d16db82e-4] group of authors Locke, John (англ.) // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York City, Cambridge: University Press, 1911. — Vol. 16.

[_611546b575e67d80-5] Viewpoint: Religious freedom is not tolerance (англ.) // (unknown type) — 2010.

[_ff0a8bbbb949a9e6-6] John Locke — Art UK.

[_c7cb427cb362becc-7] ¹ ² Kindred Britain

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]