Leibnic Gotfrid Vil'gel'm

Leibnic Gotfrid Vil'gel'm
Leibnic Gotfrid Vil'gel'm
	saks.: Gottfried Wilhelm Leibniz
	; Saksalaižen Gotfrid Leibnic-filosofan portret läz 1695 vot,; Kristof Bernhard Franke-pirdajan voikuva
Sündundpäiv	1. heinkud 1646[…]
Sündundsija:	Läipcig, Saksimaa kuurvürstiriik[d], Saksa-Rooma riik[d];
Kolendpäiv:	14. kül'mkud 1716[…] (70 лет)
Kolendsija:	Gannover, Saksanma, Saksa-Rooma riik[d][…];
Valdkund	Saksimaa kuurvürstiriik[d];
Professijad:	matemaatik, jurist, fizikanmez', filosof, diplomaat, istorik, raamatukoguhoidja, muusikateadlane, tõlkija, muusikateoreetik, kirjutai, diplomatician, runokirjutai, insener, zooloog, arhivaar, biolog, geoloog, policy advisor, philosopher of law, loogik
Tat	Friedrich Leibniz[d]
Mam	Catharina Schmuck[d]
Pauklahjad da premijad	Londoni Kuningliku Seltsi liige[d] (19. sulakud 1673)
Allekirjutuz
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Gotfrid Vil'gel'm Leibnic (saks.: Gottfried Wilhelm (von) Leibniz [ˈɡɔtfʁiːt ˈvɪlhɛlm fɔn ˈlaɪbnɪts] vai [ˈlaɪpnɪts]; sünd. 21. kezaku (1. heinku) 1646, Läipcig, Pühä Rimalaine imperii — kol. 14. kül'mku 1716, Gannover, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine tedomez'-polimat i Saksanman valdkundan šingotai, Berlinan Tedoakademijan alusenpanii i sen ezmäine prezident.

Leibnic sädi matematižen analizan metodad (ripmata Isaak Njutonaspäi), pani matematižen logikan i kombinatorikan alusid, ümbrikirjuti binarižen lugendan sistemad 0 i 1 luguidenke, šingoti psihologijan opendust tuntketomas, sädi teorijad keliden istorižes augotižlibundas i niiden genealogišt klassifikacijad, tariči kirjišton katalogizacijad. Tegi melel arifmometrad (Leibnican kal'kulätor), ühtni pnevmatižen likutimen sädamižhe, projektirui optižid ladimid i gidravližid mašinoid.

Tedomez' ozuti holekahut naižile i navedi lapsid, radoi äjan i jäi naimatoman. Leibnic tegihe ezmäine civiline person Saksanmas, kudambale letihe muštnikoid.

Tedotöd

Leibnic sädi käzikirjutesid erazvuiččil kelil, enamba latinan kelel (läz kaht videndest), francijan (30%) i saksan (15%) kelil.

Filosofii

«Sekoimine metafizikas» (franc.: Discours de métaphysique, 1685 vai 1686)
«Monadologii» (La Monadologie, 1714)

Matematik

«Maksimumoiden i minimumoiden uz' metod» (1684)
«Peitol'žes geometrijas i jagamatomiden analizas…» (1686)

Fizik

«Uz' fizine gipotez» (1671)
«Dinamikan kuvakirjutuz» (1695)

Homaičendad

↑ ¹ ² MacTutor History of Mathematics archive
↑ Gottfried Leibniz // Internet Philosophy Ontology project (англ.)
↑ Gottfried Wilhelm Leibniz // Encyclopædia Britannica (англ.)
↑ ¹ ² Лейбниц Готфрид Вильгельм // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
↑ http://www.gutenberg.org/files/40957/40957-h/40957-h.htm
↑ https://www.deutsche-biographie.de/gnd118571249.html#ndbcontent
↑ http://www.gwleibniz.com/friedrich_leibniz/friedrich_leibniz.html

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

[_000093b4b978d411-1] ¹ ² MacTutor History of Mathematics archive

[_1c70da7a2bfcc6e3-2] Gottfried Leibniz // Internet Philosophy Ontology project (англ.)

[_399ee69e02f4379a-3] Gottfried Wilhelm Leibniz // Encyclopædia Britannica (англ.)

[_065e8e4f6cd0b902-4] ¹ ² Лейбниц Готфрид Вильгельм // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.

[_10bbbe87717ebd35-5] ttp://www.gutenberg.org/files/40957/40957-h/40957-h.htm

[_aabd0edd62dca71f-6] ttps://www.deutsche-biographie.de/gnd118571249.html#ndbcontent

[_c026ad87345dd5eb-7] ttp://www.gwleibniz.com/friedrich_leibniz/friedrich_leibniz.html

[1]

[2]

[4]

[3]

[5]

[6]

[7]