Lüter Martin
| Lüter Martin | |
|---|---|
| saks.: Martin Luther | |
.jpg) Martin Lüter vl 1529, pirdi voikuvad Lukas Kranah-vanhemb | |
| Nimi: | saks.: Martin Luther |
| Sündundpäiv | 10. kül'mkud 1483[1][2] или 1483[3] |
| Sündundsija: | |
| Kolendpäiv: | 18. uhokud 1546[1][2] |
| Kolendsija: | |
| Valdkund | |
| Professijad: | tõlkija, teoloog, professor, western Christian monk, advokaat, piiblitõlkija, hymnwriter, Protestant reformer, presbüter, filosof, pastor, kirjutai, jutlustaja, muzikankirjutai |
| Tat | Hans Luther[d] |
| Mam | Margaretha Luther[d] |
| Супруга | Katharina von Bora[d] |
| Lapsed | Elisabeth Luther[d], Paul Luther[d], Magdalena Luther[d], Margarete Kunheim[d][5], Martin Luther, Jr.[d] da Johannes Luther[d] |
| Allekirjutuz |
 |
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |
.svg){kind=small}
Martin Lüter (saks.: Martin Luther [ˈmaɐ̯tiːn ˈlʊtɐ]; sünd. 10. kül'mku 1483, Aisleben, Saksonii — kol. 18. uhoku 1546, sigä-žo) oli hristanuskondan jumalantedomez', Reformacijan iniciator, Biblijan päine kändai saksan kel'he. Protestantizman üks' sarakoišpäi om nimitadud hänen kanzannimen mödhe — lüteranižuz. Saksan kirjankelen üks' sädajišpäi.
Biografii
Tuleban aigan reformator oli sündnu vas'kkaivuden Gans Lüter-radnikan (1459−1530) kanzha. Se sirdi Mansfel'd-mägilidnudhe Martinan sündundan jäl'ghe, kus tat kändihe elokahaks bürgeraks. Vspäi 1497 Martin openui kazvatajiden valičendan mödhe Magdeburg-lidnan franciskanižes školas, vll 1501−1505 sai opendust Erfurtan universitetas i joudjaližiden čomamahtoiden magistran arvod, zavodi opeta jurisprudencijad, no sil-žo 1505-ndel vodel poikesti kazvatajile i tuli Avgustinan ordenan jumalankodihe Erfurt-lidnas. Vl 1506 Lüter tegi manahan toivotust. Vspäi 1507 kändihe papikš.
Vl 1525 nell'kümnekaks'vozne Lüter nai, oti Katarina fon Bora, endišt manahinäd, akaks. Sündutihe kuz' last naimiželos.
Valitud sädused
- «Ühesakümne viž tezisad» vai «Disput indul'gencijoiden väges» (1517, latin.: Disputatio pro declaratione virtutis indulgentiarum)
- «Saksan rahvahan hristanuskojan bajarišton täht» (1520, saks.: An den christlichen Adel deutscher Nation)
- «Hristanuskojan joudjudes» (1520, latin.: De libertate christiana)
- «Valdan orjuses» (1525, latin.: De Servo Arbitrio)
- «Sodas turkoid vaste» (1528, saks.: Vom Kriege wider die Türken)
Homaičendad
- ↑ 1 2 BeWeB
- ↑ 1 2 Istituto dell'Enciclopedia Italiana Lutèro, Martino // Enciclopedia on line (итал.)
- ↑ https://mormonarts.lib.byu.edu/people/martin-luther/
- ↑ Burr G. L., Burr G. L. A New Fragment on Luther's Death, With Other Gleanings From the Age of the Reformation (англ.) // The American Historical Review — American Historical Association, University of Chicago Press, OUP, 1911. — Vol. 16, Iss. 4. — P. 723—735. — ISSN 0002-8762; 1937-5239 — doi:10.2307/1835704; doi:10.1086/AHR/16.4.723
- ↑ de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.
Irdkosketused
- Portal Martin Lüteran polhe (maartenluther.com). (alam.) (saks.) (angl.)
| Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |